Foto: ALDO LUUD
Eesti
18. jaanuar 2020, 00:16

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Abja valla mehed manulisi pidasid (5)

„Abjakas on üleriiklise kuulsuse omandanud mitte ainult oma jõukuse ja iseteadvusega, vaid ühe teise nähtusega. Rohkesti leidub taluperemehi-vanapoisse, kes ei mõtlegi abiellumisele. Kuid mulk teab, et naisolevuseta see maine elu on päris kehv ja kesine, mille tõttu on sisse seatud „põrandaalune“ ühiselu vorm – manuliste pidamine. Manuline täidab harilikult kõiki neid kohuseid, mis ühel korralikul abielunaisel on,“ kirjutab ajaleht Pärnumaa 19. jaanuaril 1938, lisades, et vallas on naisi palju rohkem kui mehi ja pruute jagub kõigile.

Manuliste pidamine levis mulkide seas laiemaltki. Juba 1932. aastal oli Kaja kirjutanud manuliste pidamisest Halliste ja Karksi pool. Seal tegevat manulised peale peremehe küljesoojendamise ka töid, mida ehtne taluperenaine ette ei võta – näiteks künnavad põldu.

Pärnumaa nupukese aluseks oli Abja-Paluoja haridusseltsis äsja peetud seltskondlik kohus vanapoisist peremehe ja tema manulise üle, mida rahvas kogunes murdu kuulama.

Kõik oli nagu päris kohtus. Prokurör pidas kõne, kus kinnitas, et abjakate komme manulist pidada rikub rahva kõlblust. Kaitsjad väitsid vastu, et manuliste pidamises pole kõlblusele mingit ohtu. Vastupidi: vabal kooselul on palju häid külgi võrreldes seadusliku abieluga.

Pärnumaa andmeil mõisteti kohtualused siiski tingimisi süüdi. Süüst pidavat nad vabanema, kui abielluvad kahe kuu jooksul.