Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pensionärid Marju Lauristini ründasid (20)

Tõnis Erilaid, 13. jaanuar 2020 00:07
Marju Lauristin.Foto: Ain Protsin / Õhtuleht arhiiv
1993. aastal kogunesid pensionärid 11. jaanuarist 13. jaanuarini ägedatele meeleavaldustele Toompea lossi ette, et nõuda oma elujärje parandamist.

Pension, ehk nagu seda toona nimetati – elatisraha, oli vaid 260 krooni. Praeguses rahas siis 16,6 eurot. Ei saa selle eest tänapäevalgi suurt midagi, nagu ka toona. Kuigi hinnad olid praegustest madalamad.

„Kas tahate meist platsi puhtaks teha?“ küsisid vanainimesed, tsiteerides Isamaa tuntud valimisloosungit, millega võimule tuldi.

Pensionärid tahtsid 400kroonist elatisraha, mis nõudnuks valitsuselt 60 miljonit krooni. Erilist survet avaldati sotsiaaldemokraatidele, kelle sotsiaalminister Marju Lauristin teatas aga lossirõdult, et see summa viiks Eesti riigi pankrotti. Tigedad meeleavaldajad olid teda varem sakutanud – siis, kui ta neile lähemale läks. Mantlilt rebiti kapuutski küljest.

Peaminister Mart Laar nõudis 13. jaanuaril meeleavalduse lõpetamist, lubades, et kohtub pensionäride esindajatega mõne päeva pärast. 16. jaanuaril võeti vastu pensionäride ühenduse ja pensionäride liidu esindajad vastu. Neile selgitati, et vanurid ei peaks mõtlema endale, vaid järeltulijatele, kellele riiki ehitatakse.  400, isegi vahepeal võimalikuks peetud 320kroonisest elatisrahast ei olnud enam juttugi. Ainus, mida meeleavaldajad saavutasid, oli see, et töötavatelt vanainimestelt ei võetud pensioni ära. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee