Eesti

SELLEL KUUL AJALOOS: jaanuar. Rahareformi võidab kroon, edestades iva ja matsi 

Eesti Ajalugu, 10. jaanuar 2020, 11:39
1930. Kui see Varangu küla pere võib oma raadio üle uhkust tunda, siis paljudes kodudes seda aparaati siiski pole – enamasti takistab raadio soetamist selle kõrge kasutusmaks.Foto: Alex Käbi / Rahvusarhiivi filmiarhiiv
1757

263 aastat tagasi

Üks keeld teise järel

Üks keeld teise järel: Ruhnu, Mellini atlas, 1798.Foto: Vikipeedia

Edaspidi ei tohi mitte keegi nõidumisest rääkida! Kedagi ei tohi nõiakunsti kasutamisega ähvardada! Poisid ei tohi tubakat suitsetada! (Et tüdrukud seda teha ei või, on ju enesestmõistetav.) Tütarlapsed ei tohi poisse viina ega muu kangema kraami abil enda juurde meelitada!

Niisugused keelud kinnitab Ruhnu kihelkonnakoosolek – see on saarekest valitsev nõukogu, kus on üks esindaja igast talust. Koosoleku otsused kuuluvad täitmisele ja nende eiramine on rangelt keelatud.

1928

92 aastat tagasi

Kroon võidab iva, esta ja matsi

1928. Kroon võidab iva, esta ja matsiFoto: Erakogu

Uue aasta esimesel päeval leiab aset rahareform: markade asemele tulevad kunstnik Günther Reindorffi kavandite alusel valminud kroonid ja pennide asemele sendid. Ehkki need nimetused pole tükk aega sugugi kindlad olnud ja isegi vabariigi valitsuse rahakomisjon eelistab marga asemel estat ja penni asemel sajakut. Kaalumisel on olnud teisedki variandid, näiteks suurema rahaühikuna kuldar (1 kuldar oleks 100 muldarit), kuldra (väiksem ühik oleks muldra), kulland (mulland), taaler (kross), iva (tera), mats (pops), kärak (pits), est (tibla), pank (rott).

1930

90 aastat tagasi

Tahame hiina keelt!

1930. Kui see Varangu küla pere võib oma raadio üle uhkust tunda, siis paljudes kodudes seda aparaati siiski pole – enamasti takistab raadio soetamist selle kõrge kasutusmaks.Foto: Alex Käbi / Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Ligi 2000 raadiokuulaja vastuste abil tuleb ilmsiks, mis on eestimaises raadioprogrammis hääd ja mis jääb vajaka. Kõige populaarsem osa raadiokavast on grammofonimuusika, oodatuim muusikariist viiul, armastatuim raadiohääl Aleksander Tamm ning kuulatuimad solistid Benno Hansen ja Karl Ots. Raadio Ringhäälingu tõrvatilkadena nimetavad kuulajad liiga vähest kerge ja lõbusa muusika hulka, samuti harvasid ja igavaks kippuvaid lastetunde. Neli kuulajat avaldab pahameelt aga selle üle, miks ei ole raadio vahendusel võimalik õppida hiina keelt!

1935

85 aastat tagasi

Liiga kõrge korsten

1935. Liiga kõrge korstenFoto: Postimees, 25.01.1935 lk 1

Tartu klaasivabriku kütja Lood teeb oma tavapärast tööd, kui märkab, et vabriku massiivse korstna läheduses asuv generaator paiskab välja imelikku suitsu. Korraga kõlab vali raksatus ja korsten prantsatab vabrikukatusele, mis suure raginaga sisse vajub. Hoonest jäävad alles vaid rusud ning kõikjalt kostab nende alla jäänud tööliste oigamist. Kaks meest hukkub: üks kohapeal, teine sureb hiljem haiglas.

Asja uurides selgub, et korsten oli ehitatud lubatust kõrgemaks ja sellel olid ohtlikud praod sees. Vabriku omanikud ja ehituse eest vastutajad pannakse vangi.

1942

78 aastat tagasi

Maadluskuulsus sõjavangis

Kristjan Palusalu 1935. aastal.Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kas tõesti Kristjan Palusalu? Euroopa maadlusmeister ja kahekordne olümpiavõitja? Raske on tõsises, määrdunud rõivanärudesse riietatud mehes tunda ära endist alati heasüdamlikult naeratavat spordikuulsust, nagu ta tavapärasel, siingi avaldatud paraadfotol on ... Aga Palusalu see siiski on, saabumas tagasi kodumaale koos 400 ülejäänud eestlasest sõjavangiga, kes Soomes vangi langenud. Abikaasa on maadlejal sadamas vastas ning tervitab meest nii südamlikult, et kõrvalseisjatel läheb süda hellaks.

Tagasisaadetuid aga kohe kodudesse ei lubata. Nad paigutatakse ühte Tallinna koolimajja edasisi korraldusi ootama. Paljud neist on nõrgad ja haiged, mistõttu võtab Eesti Rahva Ühisabi sõjameeste toitlustamise enda kanda ja veab koolihoonesse suured supipajad.

1967

53 aastat tagasi

Kurgised palged

1967. Näonaha puhastamiseks mõeldud kurgivesi on pakitud rohelisse plastpudelisse.Foto: Erakogu

Näokreeme ja lõhnaõlisid on tootmiskoondis Orto naiste rõõmuks juba hulk aastaid valmistanud, aga näovett veel mitte. Seda on heal juhul Leedust kaasa toodud. Aga nüüd on Orto ka näoveega hakkama saanud ja mitte mingi peene lillelõhnalisega, vaid kõige tavalisema kurgiaroomiga. Nooremad naised ei taha uut rohelises plastpudelis vedelikku seetõttu omaks võtta, ent eakamad prouad piserdavad oma palged meeleldi kurgilõhnaliseks. Kuigi tõele au andes kipub see 45-kopikaline näovesi aroomilt rohkem alkoholi meenutama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee

;