Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Ammused hauad Koeru kirikuaias

Gooti stiilis Koeru kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning sellest ajast on pärit ka esimesed hauad kirikuaias. Kõrge ja avara pühakoja ümber on maetud mitme omal ajal tuntud baltisaksa aadlisuguvõsa liikmeid, seal leidub nii sepisriste kui ka maakivist ja dolomiidist kalmutähiseid.

Perekond Benckendorff

Baltisaksa aadlisuguvõsa esimesed jäljed viivad Riiga ning sealtkaudu ka Eestisse. Benckendorffide hulgas oli aja jooksul nii Riia raehärra, Liivimaa sõjakuberner kui Tallinna ülemkomandant.

Eestis kuulus Benckendorffidele mitmeid mõisaid, teiste hulgas Kiltsi, Jäneda, Kehtna ja Keila-Joa, mille omanikest kuulsaim oli kõrge sõjaväelane ja riigimees, Nikolai I salateenistuse juht Alexander von Benckendorff

Perekonna suurel hauaplatsil on näha massiivseid sammaldunud plaate ja sambaid, mida ümbritseb ajahambale vastu pidanud kaunis sepisaed.

Perekond Wrede

Saksamaalt pärit aadlisuguvõsa esimene liige tuli Liivimaale 16. sajandi keskel ning tema järeltulijad on sestsaadik Eestimaa rüütelkonna hulgas kanda kinnitanud. Koerus oli eriti tuntud Preedi mõisa peremees Caspar von Wrede, kes kinkis kohalikule kirikule praeguse vana altariseina, kantsli ja osaliselt säilinud pingid.

Kirikaeda on maetud ka dekabristide ülestõusus osalenud Karl Wrede.

Sepistatud aiaga piiratud suurel puhkepaigal kõrgub neli võrdlemisi korralikult säilinud marmorist ja graniidist hauasammast.

Perekond Baer

Esimene teadaolev Baeride suguvõsa esindaja Andreas Bahr saabus Tallinnasse 17. sajandil ja sai Suurgildi oldermanniks. Aadlitiitli sai tema poeg. Suguvõsasse kuulus ka nimekas bioloog Karl Ernst von Baer, kelle ema, vend, õde ja pojad oma peredega on maetud Koeru kirikuaeda.

Samas kohas asunud perekonnakabel lammutati 19. sajandi keskel ning seda kohta tähistab sammaldunud alusmüür.

Perekond Knorring

Esimestele Eestis asunud Knorringi aadlisuguvõsa liikmetele kuulusid mõned Muhumaa talud ja Suure väina laiud. Hilisemate Knorringite seas oli palju tuntud sõjaväelasi ja mõisaomanikke Mandri-Eestis.

Ka Koeru häärberi rajamine oli ühe suguvõsa järeltulija südameasi. Kahjuks mõjub perekonna hauaplats hooldamata ja mahajäetuna.

Perekond Wrangell

Wrangellid on üks tuntumaid aadlisuguvõsasid, mille esindajaid võis omal ajal kohata üle kogu Eesti- ja Liivimaa. Neile on kuulunud arvukalt mõisaid, nad on rajanud kohalikke koole ja teinud kirikutele heldeid annetusi. Suguvõsa kuulsaim esindaja oli meresõitja, admiral ja Arktika-uurija Ferdinand von Wrangell.

Perekonna kalmul lebab kaks loetava šriftiga restaureeritud mälestusplaati, ülejäänud tähised on märksa õnnetumas seisukorras.

Tolli kabel

Koeru kirikuaia lähedal Kabelimetsas asub Aruküla mõisa kalmistu koos massiivse 1870. aastal ehitatud ja 1990. aastatel restaureeritud paekivist kabeliga.

Seal puhkab Aruküla mõisnik kindral Carl Friedrich von Toll, kellest Lev Tolstoi on kirjutanud romaanis „Sõda ja rahu“. Lisaks temale on kabelisse maetud kindrali abikaasa, nende kaks poega, pojapoeg ja seltsidaam.