Esimene foto klouniduost Lex (paremal) ja Max on üles võetud 1922. aastal.Foto: Eesti teatri- ja muusikamuuseum
Eesti
10. jaanuar 2020, 11:06

Naljamees Lexi traagiline lõpp: kloun sattus Soomes autoõnnetusse

Aurulaev Ebba Mund tossutas Tallinna sadamakai äärde, ent ootava rahvamurru meelehärmiks ei olnudki auriku lipp pooles vardas. „Kas Lexi põrm jäi Helsingisse?“ käis kahin läbi pettunud inimeste.

Aurulaev Ebba Mund tossutas Tallinna sadamakai äärde, ent ootava rahvamurru meelehärmiks ei olnudki auriku lipp pooles vardas. „Kas Lexi põrm jäi Helsingisse?“ käis kahin läbi pettunud inimeste.

Nii palju rahvast kui sel 1935. aasta kuumal juulipäeval polnud Tallinna sadamas ammuilma nähtud. Kõik nad olid tulnud avaldama viimast austust armastatud Eesti klounile, kes kümmekond päeva tagasi Soomes õnnetult surma sai.

Tegelikult oli Lexi nimi Julius Aleksander Koppel, kelle täiskasvanuea algus möödus esimeses maailmasõjas ja Eesti vabadussõjas võideldes, Estonia teatris pisirolle mängides ning kultuuriseltsis Lootus näitejuhi ametit pidades. Sõprus tsirkuseartist Anton Niilmaniga andis Juliuse karjäärile uue suuna: mehed hakkasid tegutsema lustaka klouniduona, milles Anton võttis endale nimeks Max ja Juliusest sai Moritz, mille ta peatselt Lexiks ümber muutis.

Alati tempudeks valmis

Meestel oli menu algusest saadik. Publik armastas neid tingimusteta – Lex ja Max naeruvääristasid ümbritsevat elu süütul ilmel, muutumata sealjuures inetult labaseks. Nende aktuaalsed kupleed nii poliitilistel kui ka argistel teemadel panid rahva mürinal naeru lagistama. Juliusel oli kena tämber ning tema kuulamine pakkus seetõttu ka esteetilist naudingut.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99