Eesti

Keskaegsete meistriteni kaevates: 10 kunagist töökoda 

Martiina Raudsepp, 10. jaanuar 2020, 11:03
HelmetöökodaFoto: Tiina Kõrtsini

Käsitöö oli kaubanduse kõrval keskaegses Tallinnas teine tähtis majanduselu alus. Eesti Ajalugu viib kümne töökoja lävele, mille kohta on arheoloogilistel kaevamistel vihjeid saadud.

Ajaloolastele ei ole täpselt teada, millal ja kuidas Tallinna käsitööliskond kujunes, sest enne 14. sajandit kirjalikud allikad lihtsalt puuduvad. 14. sajandi materjalidest loeb kokku umbes 60 käsitööalade nimetust, 15. sajandi dokumentidest võib leida ligi 700 käsitöölist ja sada eriala.

Kõige rohkem meistreid on teada toidu ja igapäevaste tarbeesemete valmistamise ning metallitöötlemise ja ehitusega seotud aladelt. Neid ja teiste erialade käsitöölisi ühendasid kutseühingud ehk tsunftid. Tsunft kandis pühalikku rolli: kontrollis erialast väljaõpet, töökorraldust, toodangu hinda ja kvaliteeti, kehtestas meistrite, sellide ja õpipoiste omavahelisi suhteid puudutavaid reegleid ning püüdis omasid ehk siinseid meistrimehi kaitsta sissetoodud toodangu konkurentsi eest.

Samal teemal

16. november 2019, 00:01
Indrek Hargla: „Alati võib küsida, mis on see ajalooline tõde? Kas see üldse on kuskil olemas?“
4. oktoober 2019, 16:55
MINE JA IMETLE | Eestimaa kirikud on täis haruldasi aardeid
31. juuli 2019, 12:24
Avastamata pärlid: kuidas veeta üks huvitav päev Tallinnas?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee