Vabadussõja muuseumi (hilisema nimega sõjamuuseum) hoidja Taavet Poska oma töölaua taga.Foto: Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum
Eesti
10. jaanuar 2020, 11:02

Vabadussõjas plekist päevapildiaparaadiga

Vabadussõja rindefotograaf ei saa sugugi ainult ülesvõtteid teha. Tähtsaid hetki peab tema silm tabama muude käskude ja teenistusülesannete kõrvalt.

Vabadussõja rindefotograaf ei saa sugugi ainult ülesvõtteid teha. Tähtsaid hetki peab tema silm tabama muude käskude ja teenistusülesannete kõrvalt.

Päris ametlikke sõjapiltnikke Eesti rahvaväel vabadussõja jooksul pole. Põhiliselt jäädvustavad 1918. aasta novembrist 1920. aasta veebruarini ajaloolisi hetki rindemehed, kes on eraelus töötanud fotograafina ja sõjamöllugi aparaadi kaasa võtnud. Kokku teeb vabadussõjas fotosid paarkümmend meest, enamasti täidavad nad seda kui südamelähedast lisamissiooni teiste teenistuskohustuste kõrvalt.

Oma fotoaparaadiga saabub vabadussõtta ka 22-aastane Taavet Poska. Kui ta 1918. aasta novembri teisel poolel Viljandi mobilisatsioonipunkti jõuab, saadetakse ta kohe Pärnusse 6. jalaväepolgu sidestaapi, mille juures ta teenib sõja lõpuni.

Edasi lugemiseks: