MINEVIKUHETK | 7. jaanuar: terroristidest vennad korraldasid Pariisi satiiriajakirja toimetuses veresauna (5)

Charlie Hebdo toimetusse oli juba varem islamistidelt tõsiseid ähvardusi laekunud. Nimelt avaldas ajakiri islamit kritiseerivaid kirjutisi ning kujutas karikatuuris prohvet Muhamedi (mis on islamiusus taunitud). 2011. aastal loobiti kontorit süütepommidega, mis oli vastuseks Sharia Hebdo väljaandele, milles kujutati mitmel puhul Muhamedi. Väljaande kirjastusjuht Stephane Charbonnie oli otsekohene religioonikriitik – eriti vastuoluline oli talle radikaalne islam. Ta nimetati 2013. aastal al-Qaida tagaotsituimate nimekirja.

2015. aasta 7. jaanuari keskpäeval tungisid kaks relvastatud isikut Charlie Hebdo toimetusse. Nendeks olid radikaliseerunud vennad Saïd and Chérif Kouach. Maskides mehed ähvardasid relvaga karikaturist Corinne Reyd, et too neid hoone teisel korrusel asuvasse kontorisse juhataks. Seal toimus samal ajal uue aasta esimene koosolek, milles osales 15 inimest. Toimetusse sisenedes karjusid terroristid „Allahu akbar“ ning avasid tule. Kokku hukkus 12 isikut, kelle hulgas oli ka Charbonne.

Alžeeria juurtega Kouach vennad põgenesid sündmuskohalt ning nende jälitamine kestis kaks päeva. Viimaks leidsid võimud nad väljaspool Pariisi asuvast tööstushoonest. Puhkes tulevahetus, kus vennad hukkusid. Samal ajal ründas Kouachide kaasosaline Amedy Coulibaly Pariisis juutide toidupoodi. Mees, kes kuulus terrorirühmituse ISIL ridadesse tappis neli juudi rahvusest pariislast.

Rünnak tekitas kogu maailmas hämmastust, ent osalt ka vastuolulisi tundeid. Juhtunut nähti terroriakti kõrval eelkõige rünnakuna sõna- ja pressivabadusele. Hukkunute toetuseks levis kõikjal populaarseks kujunenud väljend „Je suis Charlie“ ehk „Mina olen Charlie“. Oli ka neid, kes kritiseerisid väljaande vasakpoolset ja ateistlikku maailmavaadet, väites, et Charlie Hebdo tõi endale ise häda kaela. Satiiriajakiri jätkas aga ilmumist ning nende esimene trükis pärast rünnakut osutus ääretult populaarseks.