MINEVIKUHETK | 6. jaanuar: leiutaja Samuel Morse esitles telegraafisüsteemi (4)

Ohtuleht.ee

6. jaanuaril 1838. aastal demonstreeris ameeriklasest kunstnik ja leiutaja Samuel Morse New Jerseys esimest korda oma telegraafisüsteemi. Seade, mis võimaldas edastada elektriimpulsside abil kodeeritud sõnumeid oli sideteenuste arengus revolutsioonilise tähtsusega.

19. sajandil hakkasid tehnoloogilised uuendused laialdaselt mõjutama seda, kuidas inimkond omavahel suhtles. Pikenesid ka vahemaad, mille kaudu oli võimalik üksteisega ühendust võtta. Leiutaja Samuel Morse oli üks uuendusmeelsetest isikutest, kes soovis luua töökindla elektromagnetilise telegraafiaparaadi. Ta esitles oma masinat 1838. aasta jaanuaris.

Morse soovis, et teda tunnistatakse telegraafi ainuloojana, ent enne teda oli tehtud sarnaseid katseid. Üks esimesi oli 1809. aastal saksa teadlase Thomas Samuel von Sömmeringi poolt loodud elektrivoolul töötav telegraaf. Samuel Morse telegraafi võibolla, et isegi kuulsam „kõrvalsaadus“ oli morsekood, mida kasutati telegraafi abil saadetud sõnumite ehk telegrammide tõlkimiseks. Morsetähestikku kasutati veel ka kümneid aastaid pärast leiutaja surma. Oluliseks said nii telegraaf kui ka morsekood sõdadeaegsel perioodil.

20. sajandil arenes jõudsalt telefon, mis sai telegraafile tõsiseks konkurendiks. Kiire ja laialdane telefoniliinide loomine põhjustas peagi telegraafi hääbumise. USA saatis morsega viimase ametliku kommertsteate 1999. aastal, ehkki ka tänapäeval õpivad morsekoodi miljonid sõdurid üle maailma.