Tartu rohukaupmees lootis kogu Eesti muusikaga üle ujutada

Esmalt kostab raginaid ja sahinaid, siis alustab tenor tugeva aktsendiga eesti keeles laulu „Paistab sügisel ka päikene“. See on esimene eestikeelne heliplaat 1901. aastast. Allaminutiline laul on salvestatud šellakplaadi ühele küljele, nagu tollal tavaks oli ja sellest saime teada 1902. aasta 10. jaanuari Postimehest, kus rohupoodnik Siegfried von Kieseritzky kuulutab: „Gramophonid – kõige suuremad rääkijad masinad ilma pääl hinnaga 20 rbli kuni 80 rbl...Gramophoni platted... Kõige uuem uudis! Praegu ilmunud Eesti keeli rääkijad ja lauljad platted, mis minu hoolitsemisel ja mõne Peterburi Eesti seltsi liikme lahkusel Peterburis gramophoni seltsi poolt üles võetud. Nende hulgas on: „Paistab sügisel ka päikene“, „Kord kuumus“, „Säält ju mu kullake“ jm.“

Kuulutuse avaldanud proviisor oli Tartu peal nii tuntud, et ei pidanud vajalikuks selle juurde oma „gramophonide ja phonograpide iseäralise lao“ aadressigi märkida.

1859. aastal Viljandis sündinud rohuteadlane Siegfried Kieseritzky pidas Tartus Peterburi uulitsas äialt päritud apteeki tervelt veerand sajandit. Samas oli ka „iseäraline ladu“. Kieseritzky oli mitmekülgne mees, kes peale arstimite müügi propageeris jalgrattasõitu Emajõelinna Dorpater Radfahrer-Vereini juhtiva jõuna. Küllap oli temagi nende 20 vapra hulgas, kes tormist ja paduvihmast hoolimata sõitsid 1892. aasta suvel maha neli versta, et suurvürst Vladimirit tema saabumise puhul hurraa-hüüetega tervitada.