MINEVIKUHETK | 30. detsember: Moskvas allkirjastati Nõukogude Liidu loomise leping (10)

1917. aasta revolutsiooni ja sellele järgnenud kodusõja ajal juhtis bolševike partei eesotsas Vladimir Leniniga rahvaesindusi ehk nõukogusid. Nendesse kuulunud töölised ja soldatid nõudsid sotsialistliku riigi loomist varasema Vene keisririigi aladel. 

28. detsembril 1922. aastal kogunesid Moskvasse Nõukogude Venemaa, Taga-Kaukaasia, Valgevene ja Ukraina täievolilised esindajad. Nad leppisid kokku Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu loomises. Kaks päeva hiljem kinnitas Nõukogude Liidu Esimene Kongress lepingu ning sellele andsid oma allkirja delegatsioonide juhid. Ametlikult avalikustati teade Nõukogude Liidu loomisest samal päeval Moskva Suures Teatris.

Vastloodud riigis oli võim täielikult kommunistliku partei ja selle poliitbüroo käes. Nõukogude tööstus kuulus täielikult riigile ning põllumaad jagati riikliku alluvusega ettevõtete ehk sovhooside vahel. Tegu oli ka esimese riigiga maailmas, mis põhines marksistlikul sotsialismil.

Kümnete aastate jooksul sai Nõukogude Liidust maailma üks tugevamaid ning mõjuvõimsamaid riike. Kõrghetkel kuulus selle alla 16 liiduvabariiki, kaasa arvatud okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu. Ka territooriumilt oli Nõukogude Liit hiiglaslik – see ulatus 10 000 kilomeetri ulatuses üle 11 ajatsooni idast läände.  Suurriik lagunes 1991. aastal.