Maailm

MINEVIKUHETK | 27. detsember: Konstantinoopolis valmis Hagia Sophia kirik (5)

Ohtuleht.ee, 27. detsember 2020 07:15
Mošeeks muutmise ajal lisati Hagia Sophiale hoone algset kuju moonutavad minaretid.Foto: Wikimedia Commons
27. detsembril 537. aastal õnnistas Bütsantsi keisri Justinianus I sisse Hagia Sophia kiriku.

Keiser Justinianus I olevat näinud ühel öösel unes suurejoonelist kirikut. Unenägu mõjutas keisrit nii tugevalt, et ta lubas sellise hoone rajada. Asjassepuutuva korralduse andis ta 527. aastal ning viis aastat hiljem õnnestus reaalsete ehitustöödega alustada. Hagia Sophia rajati Konstantinoopolisse (tänapäeva Istanbul) paika, kus oli ka varem kaks kirikut asunud, ent nood olid rahutuste käigus hävinenud.

Samal teemal

Monumentaalne hoone sai valmis 537. aastal – vähem kui kuue aastaga. 27. detsembril toimunud sisseõnnistamisel osalesid keiser Julianus ning patriarh Minas. Siiski ei olnud hoone veel täielik – kirikus asuvad mosaiigid valmisid alles keiser Justinianus II valitsusajal paarkümmend aastat hiljem.

Hagia Sophia oli tollal maailma suurim ehitis. See sai algselt kreeka õigeusu kiriku keskuseks ning kohaks, kus krooniti Bütsantsi keisreid. Suurejooneline hoone, selle massiivne kuppel ning kaunistused märkisid Bütsantsi arhitektuuri kõrgpunkti. Kuigi maavärinad kahjustasid tulevatel aastatel hoonet ning sellele on tehtud lugematul arvul ümberehitusi, on see tänase päevani säilinud. Kui türklased 1453. aastal Konstantinoopoli vallutasid, muudeti kirik mošeeks, millena see säilis 1931. aastani. Praegu asub Hagia Sophias muuseum.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee