MINEVIKUHETK | 23. detsember: kuulus kunstnik lõikas endal kõrva maha (4)
Vincent van Gogh otsustas kunstnikuks hakata 1880. aastal. Tema algsed tööd olid sünged ning peegeldasid mehe rasket elu ja kogemusi. 1886. aastal kolis van Gogh Pariisi, kus elas tema noorem vend Theo, kes töötas seal kunstikaupmehena. Theo toetas venda rahaliselt ning tutvustas teda mitmete kuulsate kunstnikega. Van Goghi kunstistiilist kadus algne süngus ning see muutus värvikamaks.
1888. aastal üüris van Gogh Lõuna-Prantsusmaal Arles'is maja, kuna ta ei soovinud vennale koormaks jääda. Maakohas maalis kunstnik enamjaolt loodust. Van Goghi juurde kolis ka kunstnik Paul Gaugin, kellega mees oli Pariisis tutvunud. Nad töötasid koos kaks kuud, ent meeste vahel tekkisid pinged ja tülid. 23. detsembril toimus ohtlik intsident – depressiivne ning dementsuse käes kannatav van Gogh ähvardas sõpra habemenoaga, ent pööras selle enda suunas ning lõikas osa oma vasakust kõrvast maha.
Pärast juhtunud veetis kunstnik veidi aega haiglas, mille järel kirjutas end aastaks Saint-Remy vaimuhaiglasse sisse. Tol ajal vaheldusid temas hullumeelsuse ja geniaalsuse perioodid. Nimelt maalis ta vaimuhaiglas mõned oma tuntuimad teosed, näiteks „Iirised“ ja „Tähisöö“. Siiski ei päästnud haigla teda üksildusest ja depressioonist. 27. juulil 1890. aastal lasi Vincent van Gogh end maha. Ta oli vaid 37aastane.
Kommentaarid