Prantsuse sõdurid alustamas oma kaevikutest rünnakut.Foto: Wikimedia Commons
Ohtuleht.ee 18. detsember 2020 07:15
18. detsembril 1916. aastal lõppes I maailmasõja pikim lahing, mis kestis kümme kuud ning nõudis sadu tuhandeid ohvreid.

Verduni lahing algas 21. veebruaril sakslaste rünnakuga Meuse jõe kaldal asuva Verduni kindluslinna peale. Saksa väejuht Erich von Falkenhayn uskus, et Prantsuse armee on brittidest haavatavam – suur kaotus Läänerindel suruks Antandi riigid väljapääsmatusse olukorda ning vaherahu otsima. Juba lahingu algus tõi mõlemale poolele suuri kaotusi. Pärast sakslaste algset territoriaalseid edusamme jäi konflikt verisesse patiseisu.

Võitlus Verduni all aina kestis. Sakslaste ressursid muutusid aina hõredamaks, sest nad pidid samal ajal Somme jõe ääres Briti armeega võitlema ning Idarindel tekitasid probleeme venelaste pealetung. Juulis eemaldas pettunud Saksa keiser Falkenhayni Verdunist ning asendas mehe Paul von Hindenburgiga. See ei muutnud lahingu käiku. Detsembris õnnestus hoopis prantslastel eesotsas Robert Nivelle'iga suur osa kaotatud territooriumist tagasi võtta. Lahingu viimase kolme päevaga võtsid prantslased ka 11 000 Saksa sõdurit pantvangi. Ebaõnnestumiste tõttu lõpetas Hinfenburg 18. detsembril pealetungi – I maailmasõja suurim lahing leidis viimaks lõpu.