Vana aja lugu: kirjanikust krahvihärra õnnetu õhusõit

Ravila, Kabala, Pada ning veel mitme mõisa omanik krahv Peter Manteuffel oli pikk, kogukas ja määratu jõuga mees. Pealekauba väga tulise temperamendiga isemõtleja. Hommikulauas ei tohtinud keegi rääkida, kui ta istus kohvitass ees, piip käes ja põrnitses omaette. Siis tormas aeda mulda kühveldama ja taimi kastma, jättis selle katki ja jooksis töökotta, kus hööveldas ja poleeris ja käsutas teenreid – krahvi suur unistus oli lendamine. Esimene lend oli küll mannetu.

Manteuffeli esimesest lennukatsest rääkis Ravila külarahvale toapoiss Jakob, Manteuffeli alaline kaaslane. Krahv olla lugenud raamatut, kus räägiti lendamisest. Kohe lasknud ta Jakobil hulga hanesid ära veristada, sidunud nende kõige pikemad tiivasuled nööriga kolmnurksete raamide külge ja lasi need oma käsivarte külge kinnitada. Seejärel lasknud Jakob krahvi tugeva köie otsas pööninguluugist rippuma. Hulk aega kõlkunud krahv maa ja taeva vahel, lehvitanud tiibadega, nagu jõudis. Suled lendasid laiali nagu tormi käes, aga Manteuffel lendu ei tõusnud. 

Veri tunginud krahvile pähe ja too karjunud siis hädaga toapoisile: „Jakob, kurat, tõmba ruttu üles, pea on juba päris pilvedes!“