Eesti

Tõnis Erilaiu autorikülg

Eesti Siber: kuidas vabariik inimesi Kihnu küüditas 

Tõnis Erilaid, 16. detsember 2019, 11:49
KIVID, METS JA MAJAKAS: Praegu on saarel inimesi alla poole tuhande, vanasti oli palju rohkem.Foto: Teet Malsroos
Kes seda nüüd enam teab, kelle mõtte järgi seaduses „Välismaalaste administratiiv korras paigutamise üle“, mis lubas Eestis peaaegu pidevalt kehtinud kaitseseisukorra ajal inimesi Kihnu ja Hiiumaale välja saata, 16. märtsil 1921 vastu võeti ja miks just Kihnu küüditamiskohaks valiti. Saar ristiti rahvasuus kähku Sahaliniks. Esimene pääsuke, kes Kihnu saadeti, oli Gedalia Kamenetz, Eesti Lloydi kindlustusametnik, kelle ahvatlusel pisteti Tallinnas põlema Riiast etendusi andma tulnud Salomonski tsirkus. Pärnu Postimees kirjutab, et 1928. aasta oktoobris Kihnu minnes oli Kamenetzil kaaslaseks Alma Polossuchina. 

Oma seadusliku naise oli mees jätnud Tallinna, aga oli varsti tema juures tagasi ja suri 1929. aasta novembris infarkti. Mis Alma Polossuchinast sai, pole mul teada. Kamenetzi ennast mäletas Kihnu rahvas hiljem ehtsa härrasmehena, kes pillavalt raha kulutas. Samas kinnitas mõni, et tal olnud vargakombed küljes. Alul sai ta Kihnu kirikumõisas korteri peale ja seal jäänud tema näppude külge kõik, oma või võõras, mis vähegi söödav.

Samal teemal

1. november 2019, 22:53
Pool tuhat aastat peeti plaani ja siis tuli otsus: Viljandist sadamalinna ei saa!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee