MINEVIKUHETK | 14. detsember: Nõukogude Liit visati Rahvasteliidust välja (14)

Ohtuleht.ee

14. detsembril 1939. aastal viskas Pariisi rahukonverentsi tulemusel tekkinud Rahvasteliit Nõukogude Liidu talvesõja alustamise tõttu endi hulgast välja.

Palju kriitikat pälvinud Rahvasteliit oli pärast I maailmasõda loodud globaalne organisatsioon, mille eesmärk oli tagada maailmarahu. Kuigi selle loomise taga seisis Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson, ei liitunud USA kunagi organisatsiooniga, kuna sealsed poliitikud pidasid I maailmasõda pigem Euroopa siseasjaks ega soovinud sealse sõjajärgse olukorraga tegeleda. Liidu eesmärk oli takistada järgmise „suure sõja“ puhkemist, ent seda ei suudetud kuidagi tagada. Peagi hakkasid suurriigid Rahvasteliidust eemalduma. Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933., Itaalia 1937. aastal.

Nõukogude Liit, kes liitus organisatsiooniga 1934. aastal, hakkas peagi imperialistlikke kavatsusi avaldama. 1939. aasta septembris okupeeris suurriik Ida-Poola, mida venelased tegid endi sõnul hõimurahvaste ukrainlaste ja valgevenelaste kaitsmise eesmärgil. Kuu lõpus sõlmiti Eestiga nn baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt. Peagi talitati sarnaselt ka Läti ja Leeduga. Novembri lõpus tungis Nõukogude Liit Soome territooriumile ning algas talvesõda. Reaalse õigustuseta teod tekitasid välismaailmas pahameelt. Maailmarahu tagama pidanud Rahvasteliit, mis peagi hingusele läks, ei suutnud teha muud, kui viskas Nõukogude Liidu 14. detsembril 1939. aastal enda ridadest välja.