MINEVIKUHETK | 13. detsember: sajad sõdurid jäid Alpides lumelaviini alla (3)

Ohtuleht.ee

13. detsembril 1916. aastal jäi mitusada Marmolada mäge läheduses paiknevat Austria sõdurit lumelaviini alla. Seda päeva nimetatakse Valgeks Reedeks. Järgnevate päevade jooksul hukkus Alpides ligikaudu 10 000 sõdurit.

Itaallased liitusid I maailmasõjaga 1915. aastal Antanti vägede poolel. Järgneva kolme aasta jooksul pidasid itaallased ja austerlased piiriäärsetel mägistel aladel veriseid lahinguid. Sealsed tingimused olid karmid ning räsisid sõdureid hullemini kui reaalne võitlus. Üks Austria ohvitsere ütles olukorra kohta järgnevat: „Mäed on talvel ohtlikumad kui itaallased.“ 1916. aasta detsembri keskpaigas osutus see ütlus vägagi tõelähedaseks, kui tugev lumesadu Alpides laviiniohtlikke situatsioone tekitas.

Sajad Austria sõdurid olid Marmolada mäenõlval laagris, mis oli iseenesest hea positsioon itaallaste vastu, ent mitte nende läheduses kõrguva Gran Pozi ebakindla lumekattega mäetippu arvestades. 13. detsembril langes austerlaste laagrile hinnanguliselt 200 000 tonni lund, kive ja jääd. Umbes 200 sõduril õnnestus kiirelt tegutsedes eluga pääseda, ent üle 300 hukkus. Hiljem leiti vaid üksikud surnukehad.

Tol nädalal jätkus karm lumesadu ning tugevad tuuled. Sarnaseid juhtumeid esines veel – terved rügemendid kadusid ootamatult laviinide alla. Hinnanguliselt suri enne detsembri lõppu mägedes laviinide tõttu kuni 10 000 sõdurit. Mõned tunnistajad kinnitasid, et laviine loodi tehislikult. Kuigi selle kohta pole tõendeid, on võimalik, et laviine kasutati tõesti I maailmasõja käigus n-ö relvana.