Aastasadu vaenujalal olnud Bütsantsi keisririigi ja Iraani Sassaniidide riigi ehk Uus-Pärsia impeeriumi vahel puhkes 602. aastal taaskord sõda, mis kestis üle 25 aasta. Pärslased vallutasid Bütsantsilt Damaskuse ja Jeruusalemma ning nende rüüsteretki saatis eriline julmus.
Bütsantsi keiser Herakleios I suutis aastatega pärslased Väike-Aasiast tagasi nende oma territooriumile suruda. Tugev ja edukas vasturünnak hämmastas Sassaniidide riigi valitsejat Husrav II, kes ei soovinud vaatamata vastase üleolekule rahu sõlmida. Sõja tähtsaim lahing toimus 627. aastal kunagises Asüüria pealinnas Niineves.
Detsembri alguses tõi Herakleios oma armee üle Suure-Zabi jõe ning jäi Niineve lähedusse laagrisse. Sassaniidide vägede etteotsa määratud Rhahzadh lähenes sõjaväega linnale teisest suunast. Kuuldused pärslaste abivägedest sundisid Herakleiost võitlusesse asuma. 12. detsembril viiski Bütsantsi keiser oma sõjamehed lagendikule ning asus Rhahzadhi ootama. Viimane jagas oma armee kolme ossa ning asus rünnakule. Lahingus võis osaleda kuni 100 000 sõjameest.
Herakleios teeskles pärslaste pealetungi järel taganemist, ent asus siis äkkrünnakule. Sellega suutis ta vaenuväe ebamugavasse ja ootamatusse positsiooni asetada. Väidetavalt kutsus Rhahzadh lahingu keskel Herakleiost kahevõitlusele, et edu puhul tolle vägi tõeliselt põgenema ajada. Keiser Herakleios oli ettepaneku vastu võtnud ning vastaste juhi kiirelt tapnud.
Bütsantsi väed olid võidukad ning Herakleiosele oli tee Pärsiasse vaba. Siiski oli ka tema armee aastatepikkusest võitlusest väsinud ning lõpuks leppisid vaenupooled kokku rahulepingus, millega sai Bütsants eelnevalt kaotatud alad Lähis-Idas tagasi. Sassaniidide impeeriumis puhkes raske olukorra tõttu ka kodusõda, millega Husrav II kukutati.
Kommentaarid