MINEVIKUHETK | 11. detsember: Vene väed tungisid Tšetšeeniasse (8)

Venelased vallutasid Kaspia mere ääres asuva Tšetšeenia 1850ndatel. Selle elanikkonnaks on olnud suures osas moslemid. Häiriv piirkond püsis pidevalt Vene ja Nõukogude valitsejatele pinnuna silmas. Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal kasutas Tšetšeenia, nagu paljud teisedki varem NSVLi kuulunud riigid, avanenud võimalust ning kuulutas välja iseseisvuse.

Erinevalt teistest ametlikest liiduvabariikidest polnud Tšetšeenial kunagi tõsist autonoomiat ning tekkinud Vene Föderatsioon pidas seda üheks paljudest vabariikidest, mis Venemaa alla kuulusid. Nõukogude Liidu lagunemist toetanud Venemaa president Boriss Jeltsin ei talunud, et osa Vene territooriumi alla kuuluvast piirkonnast soovib haldusalast lahkuda.

1991. aasta augustis kukutas Tšetšeenia poliitik ja tulevane president Džohhar Dudajev kohaliku kommunistliku valitsuse ja kuulutas välja iseseisvuse. Riik nimetati Itškeeria Tšetšeeni Vabariigiks ning kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks. President Jeltsin kartis, et Tšetšeenia näide kutsub üleriigiliselt esile rahutusi ning iseseisvusliikumisi. Algselt üritas Venemaa Dudajevi vastu töötavat opositsiooni toetada, ent see polnud edukas ettevõtmine. Väidetavalt kujunes sisepoliitlises konfliktis olevas riigis kriminogeenne olukord ning esines palju venelaste tagakiusamist. Jeltsin otsustas jõudu kasutada – 11. detsembril 1994. aastal algas Vene vägede invasioon Tšetšeeniasse.

Algselt sujus venelaste rünnak suurepäraselt, ent peagi ilmnes, et tšetšeeni mässulised osutavad pealinn Groznõis südi vastupanu. Ligi kaks aastat kestnud võitluste käigus hukkus tuhandeid Vene sõdureid ning kümneid tuhandeid Tšetšeenia elanikke. 1996. aastal võtsid tšetšeenid Groznõi pärast aastapikkust venelaste okupatsiooni tagasi ning osapooled leppisid kokku relvarahus. Viimased alandatud Vene sõdurid lahkusid riigist 1997. aastal. Vaatamata rahulepingule, millega säilis Tšetšeenia faktiline iseseisvus, jäi riik siiski ametlikult Venemaa koosseisu. 1999. aastal algas veelgi verisem Teine Tšetšeenia sõda, mille käigus tõusis tollase peaministri ning praeguse presidendi Vladimir Putini prestiiž