MINEVIKUHETK | 10. detsember: Nõukogude võimud vahistasid inimõiguste päeval mitu dissidenti (4)

Umbes 25 meeleavaldajat kohtusid Vene poeet Aleksandr Puškini Moskvas asuva mälestusmärgi ees, et nõuda kogunemisvabadust, mida oktoobris kinnitatud uus Nõukogude Liidu põhiseadus garanteerida lubas. Võimud arreteerisid hirmutamise eesmärgil neli tuntud teisitimõtlejat. Samuti lubasid nad vastata vägivallaga, kui keegi veel soovib protestiga kaasa minna.

Meeleavaldusega tahtsid algselt liituda veel vähemalt 20 tuntud dissidenti, ent nad loobusid, kuna nende kortermajade ees seisid valves erariietes miilitsatöötajad. Ka Nõukogude Liidu kuulsaim teisitimõtleja füüsik Andrei Sahharov ei julgenud Puškini kuju juures toimunud üritusel osaleda, sest kartis vägivalla puhkemist. Meeleavaldus ise osutus sündmuste- ja rahvavaeseks.

Nõukogude Liidu võimuorganite tegevus tuletas aga karmilt meelde, et reaalselt poliitilist vabadust Venemaal ei esine. Inimõiguste rikkumine jätkus ka 1980ndatel ning see jäi läänemaailmaga suheldes üheks valupunktiks.