Sergei Kirov ja Jossif Stalin 1934. aastal Sotšis.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
1. detsember 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 1. detsember: Vene revolutsionääri mõrv sai ettekäändeks Stalini suurele terrorile (21)

1. detsembril 1934. aastal mõrvati Vene revolutsionäär ja NLKP KK Poliitbüroo liige Sergei Kirov. Intsident andis Stalinile ettekäände alustada aastaid kestnud suurt terrorit.

Sergei Kirov oli 1930ndate alguses üks Jossif Stalini peamisi soosikuid, kes tõusis kiirelt poliitilisel ametiredelil. Ent mehe populaarsus sai ka tema hukatuseks. Stalin tundis, et Kirov ohustab tema juhtrolli kommunistlikus parteis ja ka riigis. Kui ta 1934. aastal koos Staliniga kommunistliku partei keskkomitee sekretäriks valiti, oli see juba otsene ohumärk. 

Vaid mõni kuu hiljem, 1. detsembril, lasi kommunistliku partei liige Leonid Nikolajev Kirovi tolle kontoris maha. Pole ebatõenäoline, et mõrv sooritati Stalini käsul. Populaarse revolutsionääri tapmine andis Stalinile ettekäände alustada kogu riigi kõrgemate ametnike, poliitikute ja sõjaväelaste seas puhastust, mille käigus elimineeris riigijuht oma ohtlikumad poliitilised vastased. Näiteks süüdistas ta Kirovi surmas Grigori Zinovjevit ning Lev Kamenevi, kes kohe vangi ning hiljem surma mõisteti. Kirovi mõrvaprotsess tähistas Stalini neli aastat kestnud suure terrori algust, mille käigus vangistati, saadeti pagendusse ja tapeti miljoneid inimesi.