MINEVIKUHETK | 26. november: Punaarmee lavastas rünnaku, millega õigustati Talvesõda (5)

Enne 1939. aastat oli Nõukogude Liit sõlminud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid, kaasaarvatud mittekallaletungilepingud Soomega. Kuna Soomet rünnata soovinud NLi valitsus tahtis käituda näiliselt seaduslikult, pidid nad sõjale õigustuse ehk casus bellumi leidma. Selleks sai Mainila rünnak. Samal aastal oli Saksamaa Gleiwitzis sarnase intsidendi loonud, et Poolat rünnata.

1939. aasta septembris alustas Punaarmee mobilisatsiooni ning viis väed Soome piiri äärde Karjala kannasele. 26. novembril tulistati välja seitse mürsku, mis plahvatasid piirist umbes 800 meetri kaugusel. Nõukogude Liidu uudisteagentuur TASS teatas, et hoopis soomlased tulistasid Mainila küla, mistõttu hukkus neli punaarmeelast. Soome pakkus välja Nõukogude Liidule võimalust korraldada neutraalne uurimine, ent viimane keeldus, ütles lahti Soomega sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas 30. novembri hommikul Talvesõja esimesi rünnakuid.

NLKP juhtfiguuri Andrei Ždanovi eraarhiivis olevad materjalid viitavad sellele, et intsident oli kavandatud nii, et Soome jääks välismaailma silmis süüdlaseks ning Punaarmee saaks alustada soovitud rünnakut. Soomlaste sõjaaegsetest allikatest selgus, et Mainila küla oli nende suurtükiväe laskeulatusest üldse väljas.