Maailm

MINEVIKUHETK | 26. november: Punaarmee lavastas rünnaku Mainila külale, millega õigustati Talvesõda (6)

Ohtuleht.ee, 26. november 2019, 12:50
Välisajakirjanikud Mainila külas kolm päeva pärast Talvesõja käivitanud intsidenti.Foto: Wikimedia Commons
26. novembril 1939. aastal tulistasid Punaarmee sõdurid Nõukogude Liidu territooriumil asunud Mainila küla. Ametlikult teatati, et tule avasid teiselpool piiri asuvad soomlased. Venelased õigustasid intsidendiga neli päeva hiljem alanud Talvesõda.

Enne 1939. aastat oli Nõukogude Liit sõlminud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid, kaasaarvatud mittekallaletungilepingud Soomega. Kuna Soomet rünnata soovinud NLi valitsus tahtis käituda näiliselt seaduslikult, pidid nad sõjale õigustuse ehk casus bellumi leidma. Selleks sai Mainila rünnak. Samal aastal oli Saksamaa Gleiwitzis sarnase intsidendi loonud, et Poolat rünnata.

Samal teemal

1939. aasta septembris alustas Punaarmee mobilisatsiooni ning viis väed Soome piiri äärde Karjala kannasele. 26. novembril tulistati välja seitse mürsku, mis plahvatasid piirist umbes 800 meetri kaugusel. Nõukogude Liidu uudisteagentuur TASS teatas, et hoopis soomlased tulistasid Mainila küla, mistõttu hukkus neli punaarmeelast. Soome pakkus välja Nõukogude Liidule võimalust korraldada neutraalne uurimine, ent viimane keeldus, ütles lahti Soomega sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas 30. novembri hommikul Talvesõja esimesi rünnakuid.

NLKP juhtfiguuri Andrei Ždanovi eraarhiivis olevad materjalid viitavad sellele, et intsident oli kavandatud nii, et Soome jääks välismaailma silmis süüdlaseks ning Punaarmee saaks alustada soovitud rünnakut. Soomlaste sõjaaegsetest allikatest selgus, et Mainila küla oli nende suurtükiväe laskeulatusest üldse väljas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee