AJALOO VÕIKAMAD MÕRTSUKAD | Sakslane Joachim Kroll sõi noori tüdrukuid

Joachim Georg Kroll sündis 1933. aastal Ülem-Sileesias sakslasest kaevuri suurde perre. Vaeses leibkonnas kasvas lausa üheksa last. Joachim oli nõrk ning kehva tervisega poiss, kes voodit märgas. Samuti ei saanud ta korralikku haridust, lõpetades vaid kolm klassi. Pärast II maailmasõda kolis Krolli perekond Nordrhein-Westfalenisse

Kroll alustas tapmisega 1955. aastal, kui ta ema suri. Tollal 22aastase mehe esimeseks ohvriks oli 19aastane Irmgard Strehl, keda Stroll vägistas ning pussitas. Naise lahtilõigatud keha leiti Lüdinghausenis asuvast tallist. Enne järgmist mõrva möödus neli aastat. Teine ohver oli 24aastane Klara Tesmer – tema mõrvas süüdistati kohalikku mehaanikut Heinrich Otti, kes seejärel endalt vanglas elu võttis. Järgmised Krolli neli ohvrit olid kõik alaealised. Selgelt vanim isik, kelle sakslane mõrvas oli 61aastane Maria Hettgen. 1950ndate lõpus proovis Kroll kannibalismi, et toidule kuluvat raha vähendada. Inimliha söömine hakkas mehele meeldima ning ta jätkas sellega. Umbes samal ajal kolis ta Duisburgi.

Kõik peale ühe ohvri olid tüdrukud või naised. Selleks üheks meheks oli Hermann Schmitz, kes 1965. aasta 22. augustil oma tüdruksõbraga autos aega veetis. Seda märkas ringi hiilinud Kroll, kes olukorrast erutus ning autorehvi noaga läbi torkas. Schmitz tuli seepeale sõidukist välja, ent sai kohe Krollilt tapva noahoobi. Ohvri paanitseval tüdruksõbral õnnestus minema sõita.

Kroll pidas tapmiste vahel pikki pause, ent ta oli üldiselt väga valiv koha suhtes, kus mõrvad toime panna. Tema üldine tapmismeetod oli üsna räige – Kroll üllatas ohvrit ning kägistas tavaliselt tolle kiirelt surnuks. Seejärel riietas ta laiba lahti ning astus sellega suguühtesse – vahel vägistas ta ka elusat, ent teadvuse kaotanud isikut. Hiljem lõikas ta ohvri keha küljest lihatükke, mille ta ära sõi. Ta eelistas tükke istmikust ja reitelt. Teadaolevalt rahuldas ta pärast mõrvu kodus oma ihasid täispuhutava seksnuku peal.

„Ruhri kannibal“ sai väliselt lastega hästi läbi. Naabruskonna põngerjad kutsusid Krolli „Onu Joachimiks“. Sakslasel õnnestustus 20 aastat tabamist vältida, ent viimaks sai politsei talle jälile. See juhtus 1976. aasta juulis. Kroll röövis, tappis ja lõikas tükkides läheduses elanud nelja-aastase Marion Ketteri. Naabrid olid juba varem kurtma hakanud, et kortermajas, kus ka Kroll elas, on torud umbes. Ummistuse tekitasid mõrvari poolt solgitorust allalastud ohvrite sisikonnad. Politsei asus pärast häirivat leidu kogu maja uurima. Nad avastasid tapja 11. korterist. Sealne üürnik Kroll vaatas kohtlaselt ametivõimudele otsa ning osutas pliidil oleva supipoti poole, millest paistis kartulite ja porgandite kõrval väikese Marion Ketteri käsi.

Arreteeritud Kroll tunnistas kohe mõrvad üles ning andis oma julmade tegude kohta üksikasjalikke kirjeldusi. Ta hakkas isegi sellega hooplema. Kohus mõistis sakslasele üheksakordse eluaegse vangistuse. Võigas mõrtsukas Joachim Kroll sai 1991. aasta juulis Rheinbachi vanglas infarkti ja suri.