Maailm

AJALOO VÕIKAMAD MÕRTSUKAD | Krahvinna Erzsébet Báthory tappis lossi saabunud tüdrukuid (2)

Ohtuleht.ee, 15. november 2019, 18:18
Koopia 1585. aastal loodud Erzsébet Báthory portreest.Foto: YouTube'i kuvatõmmis
16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguse levisid tänapäeva Slovakkia aladel asunud Trenčíni linnakeses verdtarretavad kuulujutud. Nimelt läksid kaduma Csejte lossi tööle läinud teenijatüdrukud. Kadumiste selgitamiseks pööras talurahvas süüdistavad pilgud lossis elava krahvinna Erzsébet Báthory poole. 

1560. aastal sündinud Erzsébet Báthory pärines võimsast Ungari aadlisuguvõsast ning oli parun György Báthory ja paruness Anna Báthory tütar. Tema vanemad olid väidetavalt veresuguluses. Erzsébet oli saanud lossi pulmakingina oma abikaasa Ferenc Nádasdy käest.

Samal teemal

1578. aastal määrati Nádasdy Ungari armee ülemjuhatajaks ning alustas sõjakampaaniat Ottomani impeeriumi vastu. Oma naise jättis ta koju, et too nende suurte valduste ning kohalike talupoegade üle valitseks. Sellest ajast hakkasid levima kuulujutud, et Báthory piinab oma teenijaid. Need lood muutusid palju dramaatilisemaks, kui Nádasdy 1604. aastal suri.

Tunnistajate sõnade järgi hakkas Erzsébet Báthory tol ajal väljavalitud ohvreid mõrvama. Alguses lubas ta lossis vaestele tüdrukutele teenijatena tööd pakkuda, meelitades nad selle abil enda juurde. Peagi pööras ta oma pilgud aadlineidude poole, kes Csejte lossi õppima saadeti. Kuulujuttude kohaselt asus ta peagi tüdrukuid ka väljaspool lossi röövima.

Jõuka aristokraadina hoidis Báthory kuus aastat seaduse eest kõrvale, ent Ungari kuningas Mátyás II saatis piirkonda asja uurima oma kõrgeima ametniku György Thurzó. Too avastas, et 300 tunnistajat on nõus krahvinna koletutest veretöödest rääkima. Tunnistajate väitel põletas Báthory ohvreid tulikuumade raudoradega, peksis neid nuiaga, toppis küünte alla nõelu, valas ohvrid külma veega üle, jättes nad seejärel õue surema, õmbles nende huuli kokku ja hammustas tüdrukute rindadest ja näost tükke välja. Eriti oli krahvinnale meeldinud kääridega ohvrite sõrmede vahel asuvat nahka lõigata. Paljud n-ö tunnistajate „faktid“ olid tõenäoliselt väljamõeldised.

Krahvinna Erzsébet Báthory.Foto: YouTube'i kuvatõmmis

Krahvinna Báthoryt ümbritsevad ka mitmesugused üleloomulikud lood. Nimelt süüdistati teda kannibalismis ja saatana endaga seksuaalvahekorda astumises. Kõige levinuim jutt oli seotud „Verise krahvinna“ tüdrukute tapmise põhieesmärgiga – väidetavalt suples ta süütute noorte verega täidetud vannis, et säilitada nooruslikku välimust.

Pärast tunnistuste kuulmist otsustas György Thurzó Báthory 80 tüdruku mõrvas süüdi mõista. Üks tunnistaja oli aga näinud krahvinna raamatut, kuhu too oli märkinud 650 ohvri nimed – seda märkmikku pole aga kunagi avastatud. Paar naise väidetavat kaasosalist mõisteti nõiasüüdistustega surma ning krahvinna ise müüriti oma lossi kinni. Ta suri 1614. aastal.

Suur osa laialt levinud krahvinna loost on ülepingutatud ja tõenäoliselt vale. Ajaloolased spekuleerivad, et tegu võis olla hoopis võimuvõitluse eesmärkidel loodud süüdistustega. Nimelt oli kuningas Mátyás krahvinna Báthory abikaasale märkimisväärselt võlgu olnud ning ei soovinud seda tagasi maksta. Seetõttu võidi tema käsul Báthoryt süüdistada – naisele ei antud ju isegi võimalust end kohtu ees kaitsta. Ka on võimalik, et krahvinna omas strateegiliselt olulisi maalappe ning tema jõukus hirmutas kuningat.

Pole aga ebatõenäoline, et Báthory kasutas teenijate karistamiseks vägivalda ning tõesti tappis neid – välistada ei saa ka talle omistatud kohutavaid mõrvu. Täit tõtt pole aga krahvinna Erzsébet Báthory kohta tõenäoliselt kunagi võimalik teada saada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee