Maailm

MINEVIKUHETK | 14. november: Ia Drangi orus puhkes Vietnami sõja esimene suur lahing (5)

Ohtuleht.ee, 14. november 2019, 11:45
USA sõdurid X-Ray maandumistsoonis.Foto: Wikimedia Commons
14. novembril 1965. aastal kohtusid Ia Drangi orus USA ja Lõuna-Vietnami väed Põhja-Vietnami ja nende kommunistlike toetajatega, mis viis ühe Vietnami sõja keskse lahinguni.

Lahingupäeva hommikul korraldas kolonelleitnant Harold G. Moore'i 1. pataljon Chu Pongi mägede lähedal õhurünnaku maandumistsoon X-Rayle. Keskpäeva paiku tungis Ameerika sõduritele peale Põhja-Vietnami 33. rügement. Tuline võitlus kestis kogu päeva ning jätkus ka öösel. Ameeriklasi toetas lähedalasuv suurtükivägi ning taktikalised õhurünnakud. 15. novembri hommikul liitus lahinguga ka Põhja-Vietnami 66. rügement. Pealetung oli äge, ent ameeriklased suutsid tänu kattetulele positsiooni hoida.

Samal teemal

Lõuna paiku saabusid USA sõduritele appi kaks abiväekompaniid, kelle toe kolonel Moore heameelega vastu võttis. Kolmandal lahingupäeval oli eelisseisund juba ameeriklaste käes. Lahingu käigus hukkus 834 Põhja-Vietnami sõdurit ja hinnanguliselt 1000 nende kommunistlikku toetajat.

Sama lahinguga seotud intsidendis varitsesid Vietnami sõdurid ameeriklaste 2. pataljoni, kes liikus Albany maandumistsooni poole. 500st USA sõdurist hukkus 150 ning vaid 84 neist olid suutelised kohe teenistusse naasma. Vaatamata sellele kaotusele nimetasid Saigonis pesitsevad USA vanemametnikud Ia Drangi oru lahingut suureks võiduks.

Siiski näitas lahing, et põhjavietnamlased on suutelised edukalt ameeriklastele vastu seisma ning suurtes lahingutes võitlema. Tänu Ia Drangi oru konfliktile mõistsid kommunistliku leeri väed, et kui nad hoiavad võitlejaid USA positsioonide lähedal, ei saa vastased suurtükiväge või õhurünnakut kasutada, kuna see ohustaks maismaal olevaid liitlassõdureid. Seda strateegiat hakkasid Põhja-Vietnami väed USA sõjaajalukku suure häbipleki jätnud sõja ajal tihti kasutama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee