Foto: Mati Hiis
Tõnis Erilaid 11. november 2019 00:01
„Meile toodi omapärase ühingu „Õnnela“ põhikiri, mis siseministeeriumis registreeritud Kolli, Sule ja Brenneri poolt,“ kirjutab Sõnumed 1931. aastal.

See pidavat olema toetusühing, mis hakkab oma liikmete majanduslikku olukorda tõstma, jagab raha abiellumise korral ja näiteks ka mõne kutse omandamiseks. Lühikese aja jooksul saavat iga toetusesoovija 3000 krooni, millest küll viis protsenti ühingu enda kuludeks maha arvatakse.

Kust tuleb raha, et toetusi jagada, küsib Sõnumed. Kolmik selgitas, et iga Õnnela liikmeks astuja peab tasuma esmalt kümme krooni ja andma kohustuse, et edaspidi annab igas kuus kolm krooni ja 34 senti vähemalt 300 korda. Seda raha tuleb Õnnelale maksta ka siis, kui ise oled juba toetust saanud. Selliselt kogutud summaga siis jagataksegi toetusi. Kuid alles siis, kui ühingul on vähemalt 300 liiget.

Sõnumed arvutas välja, et ühing saab aastas jagada toetusi vaid tosinale inimesele. Kui kas või esimesed 300 liiget toetust vajavad, siis saab viimane oma raha kätte alles 25 aasta pärast, kui ühingust enam tõenäoliselt jälgegi pole. Muidugi saavat toetuse kiiremini kätte, kui osa ohvrimeelseist liikmeist hakkab maksma tublisti rohkem kui 3,34 krooni igas kuus.

Tegu oli ilmselt esimese püramiidskeemiga Eestis, kus, nagu tavaliselt juhtub, rikastusid vaid esimesed abisaajad ning loomulikult Õnnela asutanud kolmik.