Maailm

MINEVIKUHETK | 9. november: natsid korraldasid holokausti eelmänguna Kristalliöö (21)

Ohtuleht.ee, 9. november 2019, 10:15
Kristalliöö käigus lõhuti juutidele kuuluvate kaupluste aknaid.Foto: Wikimedia Commons
9. novembril 1938. aastal toimus holokausti eelmänguna tuntud Kristalliöö. Natsid ründasid Saksamaal ja Austrias juutide kodusid ning neile kuuluvaid ärisid.

Kristalliöö (Kristallnacht) ehk Purunenud klaaside öö sai sellise nime, kuna sakslased lõhkusid juutidele kuuluvate hoonete aknaid. Pogrommi õigustamiseks kasutasid natsid 7. novembril Pariisis toimunud intsidenti, kus 17aastane Poola juut tulistas poliitiliselt vähetähtsat Saksa diplomaati Ernst vom Rathi. Noor juut Herschel Grynszpan soovis kätte maksta oma vanemate ja paljude teiste rahvuskaaslaste ootamatu küüditamise eest.

Samal teemal

Rathi surma järel 9. novembril käskis natside propagandaminister Joseph Goebbels tavalisteks meeleavaldajateks kehastunud saksa rünnakrühmlastel juutide vastu vägivaldseid rahutusi korraldada. Kohalikel ametivõimudel ei lubatud olukorda sekkuda. Vägivald jätkus ka 10. novembril. Kokku suri neil kahel päeval veidi alla saja juudi. Ligi 7500 neile kuuluvat ärihoonet kahjustati ning sadu sünagooge, kodusid, koole ja kalmistuid rüüstati. Natside võimukandjad arreteerisid kokku umbes 30 000 juudi meest, kellest enamik saadeti kuudeks koonduslaagritesse – paljud aga vabastati, kui nad lubasid, et lahkuvad Saksamaalt. 

Kristalliöö kujutas Adolf Hitleri 1933. aastal alustatud juudivastase kampaania süvenemist. Ta oli juba kantsleriks saades lubanud Saksamaa juudi rahvast puhastada. Pogrommi tagajärjel süüdistasid natsid juute vom Rahmi surmas ning nõudsid neilt 1 miljard marka kahjutasu. Selle hüvitamiseks arestis valitsus juutide kinnisvara. Ülema aaria rassi loomiseesmärgil kehtestasid sakslased juutidele ka lisanõudmisi, mis lõpuks neid kogu ühiskonnaelust eemale tõrjusid. Pärast Kristalliööd põgenes Saksamaalt üle 100 000 juudi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee