Maailm

AJALOO VÕIKAMAD MÕRTSUKAD | H. H. Holmes pidas Chicagos „õuduste hotelli“ (1)

Ohtuleht.ee, 8. november 2019, 15:18
Sarimõrvar Herman Mudgett ehk dr Holmes.Foto: Wikimedia Commons
Ameeriklane Herman Mudgett ehk dr Henry Howard Holmes oli ameeriklasest petis ja sarimõrvar, kes avas Chicagos hotelli, kus ta võikalt inimesi tappis. Politsei uskus, et mehe hingele jäi kuni 200 mõrva.

Herman Mudgett kasvas üles New Hampshire'is. Tema pere oli jõukas ning põlvnes esimestest Ameerikasse asunud Inglise immigrantidest. 1861. aastal sündinud Mudgett oli noores eas üsnagi targa poisina silma paistnud. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta raamatupidajana ning kohalikes koolides õpetajana. 1882. aastal astus Mudgett Michigani ülikooli meditsiini- ja kirurgiaosakonda, mille ta keskpäraste tulemustega kahe aasta pärast lõpetas. Tuttavate sõnul oli mees käitunud vägivaldselt oma abikaasa Claraga, kellega nad 1878. aastal abiellusid. Enne, kui Mudgett ülikooli lõpetada jõudis, jättis Clara ta maha.

Samal teemal

1886. aastal kolis Mudgett Chicagosse, kus ta asus dr H. H. Holmesi nime all apteekrina tööle. Holmesiga käisid kaasas ka pettused ja tüssamine. Peagi oli ta omastanud apteekrile kuuluva hoone ja selle krundi. Apteegi vastas asuvale maalapile ehitas mees kolmekorruselise hoone, mis 1893. aasta Maailmanäituse ajal hotellina uksed avas. Tegu polnud aga sugugi tavalise hotelliga. Holmes oli sinna rajanud salakäigud, helikindlad toad ja uksed mida sai vaid väljastpoolt lukku keerata. Samuti asusid hotellis gaasipõletid ohvrite lämmatamiseks ning põletusahi laipade kremeerimiseks. Ta oli tihti ka ehitustöölisi vahetanud, et keegi ei mõistaks täielikult hotelli saladusi. Holmes oli loonud koha, kus tal avanes võimalus jälgi jätmata inimesi tappa.

Ei möödunud kaua, kuni ta hakkas julmalt inimesi mõrvama, et nende varale küüned taha ajada. Väidetavalt tappis ta Chicago Maailmanäituse ajal mitu naist, olles eelnevalt nendega kihlunud. Holmes nõudis oma töötajatelt, et nad elukindlustuslepingus tööandja pärijaks märgiksid. See võimaldas mehel seaduslikult töötajate vara endale nõuda, kui ta oli nad tapnud. Mõned laibad müüs mees ka kohalikule meditsiinikoolile – ta ei saanud ju lisaraha lihtsalt ahju visata. Mõrvari sihtmärkideks olid enamjaolt hotellis peatuvad naised, keda ta helikindlates kambrites ka piinas. Kohalikud elanikud hakkasid Holmesi hirmuäratava mainega hotelli „Lossiks“ nimetama.

Holmesi Chicagos asunud õuduste hotell ehk „Loss“.Foto: Wikimedia Commons

Samal aastal vahistati Holmes kindlustuspettuse eest – ta oli oma kodu põlema süüdanud ning nõudis, et kindlustus selle eest maksaks. Peagi mees vabastati, ent ta hakkas koos partner Ben Pitezeliga uut pettust planeerima. Nad otsustasid kindlustusraha nimel viimase surma teeselda. Koos lahkusid petised Chicagost ning tegelesid erinevates Ameerika osades kõiksugu pettustega – Holmes ei öelnud ära ka tapmistest. Texases plaanis kurjategija samuti mõrvahotelli luua, ent see plaan läks vett vedama. Korrakaitsjad pidasid Holmesi kinni ning ta langes ravimifirma tüssamise eest lühikeseks ajaks vangi. Vanglast vabanedes sai varem Herman Mudgetti nime kandnud mees teada, et Pitzel on Philadelphiasse kolinud ning müüb seal võltspatente. Holmes otsustas mehe üles otsida ning kindlustusraha nimel päriselt tappa. Lisaks Pitzelile mõrvas Holmes ka tolle kolm last.

„Õuduste hotelli“ omanik ei saanud vabadust pikalt nautida. Endine vanglakaaslane teatas võimudele Holmesi plaanidest, mistõttu nabiti mees 1894. aastal Bostonis kinni. Politsei suutis tõestada üheksa mõrva, ent uurijate hinnangul võis tapetud isikute hulk ulatuda 20st 200ni. Holmesi ohvrid olid suures osas naised, ent ka mõned mehed ja lapsed. Kohtus tunnistas võigas mõrtsukas, et ta tappis Chicagos, Indianapolises ja Torontos kokku 27 inimest. Ta mõisteti surma. Herman Mudgett ehk dr Holmes poodi 1896. aasta mais üles. Väidetavalt ei olnud ta kael kohe murdunud – ta piinles köie otsas rippudes üle 15 minuti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee