MINEVIKUHETK | 8. november: Saksa teadlane avastas kogemata röntgenikiired (2)

Röntgeni avastus leidis aset Saksamaal Würzburgis asuvas laboris. Sealse ülikooli füüsikainstituudi juhina oli tal tavaks hilisööni tööd teha. Mees testis 8. novembri õhtul, kas katoodkiired suudavad klaasi läbida. Äkitselt märkas Röntgen, et voolu sisse lülitades hakkasid läheduses asunud baariumi plaatinatsüaniidi kristallid helendama. Füüsik järeldas, et tegu on tundmatu kiirgusega ja nimetas seda tekitavad kiired seetõttu X-kiirteks. Röntgen asus kohe avastust uurima ning peaaegu ei lahkunudki järgneval perioodil laborist. Ta sai teada, et X-kiired läbivad inimkeha, ent mitte suurema tihedusega objekte – näiteks luustikku. Röntgen õppis, et neid kiiri saab ka fotografeerida.

Saksa teadlase avastus tituleeriti peagi meditsiiniliseks imeks ning X-kiired said arstiteaduses oluliseks diagnostikavahendiks, mille abil kirurgiata inimkeha sisse näha. Juba 1897. aastal kasutati X- ehk röntgenikiiri Balkani sõja lahingutandril, et leida vigastatute kehast kuule ja tuvastada luumurde.

Teadlased mõistsid röntgenkiirte kasulikkust, ent selle kahjulik mõju jäi algselt tähelepanuta. Nad uskusid, et kiired läbivad inimkeha seda mingilgi moel kahjustamata, ent paari aasta jooksul ilmus teateid põletushaavade ja nahakahjustuste juhtumitest. 1904. aastal suri Thomas Edisoni assistent Clarence Dally nahavähki – ta oli pikalt röntgenikiirgusega töötanud.

Wilhelm Röntgen pälvis 1901. aastal leiu eest Nobeli preemia, ent ta jäi tagasihoidlikuks ning ei üritanud kunagi avastust patenteerida.