Richard Sorge isa oli sakslane ning ema venelane. Mees võitles I maailmasõjas Saksa armee ridades ning sai pärast sõda Hamburgi ülikoolis poliitteaduste kraadi. 1919. aastal liitus Sorge Saksa kommunistliku parteiga ning siirdus viis aastat hiljem Nõukogude Liitu. Tema esimene Vene luureteenistuse poolt antud suurem ülesanne leidis aset 1920ndate lõpus, kui ta Hiinasse saadeti. Ta pidi Aasia riigis spioonide võrgustiku üles ehitama. 1933. aastal naasis mees Saksamaale, et täiustada ausa sakslase kuvandit. Seal asus Sorge tööle ajalehes Frankfurter Zeitung, kus ta mõjutas toimetajaid, et nood ta väliskorrespondendina Tokyosse saadaksid. See õnnestus ning ta hakkas Jaapanis taas spioonivõrgustikku looma.
Sorgel õnnestus edukalt Jaapanis asuvasse Saksa diplomaatilisse kogukonda sulanduda. Ta pääses ligi ka Saksa saatkonnas asuvatele salastatud kaustadele. Samal ajal puges spioon kõrgetele Jaapani ametnikele külje alla ning mõjutas neid Nõukogude Liidu ründamisest hoiduma.
1941. aasta mais saatis Sorge Moskvasse teate, et Hitler plaanib Nõukogude Liitu rünnata ning 170 vaenlaste diviisi on 20. juunil algavaks sissetungiks valmis. Stalin eiras spiooni hoiatust. Kasulikumaks osutus teade, et Jaapan valmistub rünnakuks Vaikse ookeani lõunaosas, mis võimaldas Stalinil väed Mandžuuria piirilt ära tuua.
Sorge edukas karjäär lõppes 18. oktoobril 1941. aastal. Jaapani vastuluure paljastas venelaste heaks töötava mehe operatsiooni ning ta arreteeriti. Temaga koos vahistati ka spioonivõrgustiku 34 liiget. 7. novembril poodi meisterspioon Richard Sorge Tokyos üles. 20 aastat hiljem kuulutati ta venelaste poolt Nõukogude Liidu kangelaseks.
Kommentaarid