Kentuckys sündinud Lincolni jaoks kujunes poliitiliseks murdepunktiks 1834. aasta, kui ta valiti Viigide partei nimekirjas Illinois' üldassambleesse. Puusepa pojast sai paari aastaga osariigi parteijuht. Üleriikliku poliitilise tuntuse saavutas Lincoln 1858. aasta senativalimistele eelnenud kampaaniaga, kui ta debateeris demokraadist senaatori Stephen Douglasega. Lincoln keskendus debattides orjandust ja selle kaotamist puudutavatele küsimustele. Edukatele väitlustele vaatamata ei osutunud Lincoln valituks, ent ta tõi noorele vabariiklaste parteile suurt tähelepanu. 1860. aastal sai mees partei presidendikandidaadiks.
Novembris toimunud presidendivalimistel oli Lincolni suurimaks rivaaliks taaskord Douglas, kes esindas lõhenenud demokraatide parteid. 6. novembri valimiste järel kuulutati Abraham Lincoln USA 16. presidendiks. Ta oli sellel ametipostil esimene vabariiklane. Samas tähistas valimistulemus lõunaosariikide eraldumist USAst – nad olid sellega juba aasta alguses ähvardanud, kui vabariiklane peaks presidendiks saama.
Lincolni ametissevannutamisel 4. märtsil oli seitse osariiki eraldunud ning loonud Ameerika Riikide Konföderatsiooni, mille eesotsas seisis presidendina Jefferson Davis. Vaid kuu hiljem algas Ameerika kodusõda. Lincoln valiti 1864. aastal taas presidendiks, ent ta ei saanud teist ametiaega kaua nautida. 1865. aasta aprillis lasi konföderaatide pooldaja John Wilkes Booth riigipea Washingtonis Fordi teatris maha. Vaid viis päeva varem oli kodusõda ametlikult lõppenud.
Erakordse loomusega Abraham Lincolni peetakse läbi aegade üheks tähtsamaks USA riigipeaks. Suurepärasest kõnemehest president suutis Ühendriigid säilitada ning orjandusele lõpu teha.
Kommentaarid