MINEVIKUHETK | 4. november: venelased surusid Ungari ülestõusu veriselt maha (17)

Probleemid Ungaris algasid 1956. aasta oktoobris, kui tuhanded protestijad pealinna tänavatele ilmusid – nad nõudsid demokraatlikumat ühiskonda ja vabanemist Nõukogude Liidu rõhumise alt. Kuna olukord arenes kriitiliseks, määrati Ungari peaministriks ka varem seda ametit pidanud Imre Nagy. Kommunistliku taustaga Nagy oli eelnevalt tagandatud, sest ta kritiseeris oma sõnavõttudes stalinismi. Peaminister üritas rahu taastada ning palus Nõukogude vägedel tagasi tõmbuda. Venelased nõustusid, ent Nagy hakkas Ungari ülestõusule hoogu juurde andma – ta kaotas üheparteisüsteemi ning teatas, et Ungari astub Varssavi paktist (VLO) välja. Julgetel tegudel olid aga karmid tagajärjed.

4. novembril sõitsid Nõukogude tankid Budapesti, et ülestõus lõplikult maha suruda. Tänavatel puhkesid ägedad lahingud, ent venelaste sõjaline ülekaal oli ilmne ning tõi kindla võidu. Nagy ise otsis varjupaika Budapestis asuvast Jugoslaavia saatkonnast. Nõukogude võimud tabasid peagi mehe ning ta hukati kaks aastat hiljem. Peaministriameti võttis Moskva toetusel üle János Kádár.

Nõukogude Liidu agressiivne käitumine hämmastas läänemaailma. Nikita Hruštšov, kes oli lubanud, et taganeb Stalini poliitikast ja repressioonidest, oli Budapestis vastupidist näidanud. Konfliktis hukkus vähemalt 2500 ungarlast ning 200 000 põgenes riigist. Kohatised kokkupõrked  ning massiarreteerimised jätkusid ka järgnevatel kuudel. Ungarlased tundsid pahameelt ka USA suunas, sest suurriik pakkus reaalse abi asemel neile vaid avalikku kaastunnet ja sümpaatiat.