TURISTID SAABUVAD: Pärnu võtab tänapäeval vastu ka kruiisilaevu ja elab rohkem turismist kui sadamatuludest.Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Eesti uudised
1. november 2019, 22:53

Tõnis Erilaiu autorikülg

Pool tuhat aastat peeti plaani ja siis tuli otsus: Viljandist sadamalinna ei saa!

Tänapäeval on mõni mees jälle kanuu või süstaga Tartust Pärnusse sõitnud. Käed rakkus ja selg valus parmupistetest, võsaraiumisest ning paadikandmisest. Suurema paadiga ei pääse üldse läbi, kuigi juba 1550. aasta paiku olla Rootsi valitsuses arutatud, kuidas jõgede ja kanalitega ühendada Pärnu Tartuga ja edasi Narvaga. Hiljem on seda plaani mitu korda uuesti kavva võetud, kuni 2013. aastal teatas majandusministeerium: liiga kallis. Viljandist sadamalinna ei saa.

Selle üle, kas veetee Pärnust Peipsini on tõesti olnud ka Muinas-Eesti elusoon, millel sõideti kaubaga Bütsantsini välja ja toodi sealt kulda-hõbedat ning Tartu rajati eeskätt selleks, et veetee üle valvata, on vaieldud. Pigem oli siiski tegu kohaliku tähtsusega veeteega, mis oli oluline sõja ajal. Ohutum oli jõel kui maanteel ja lotja mahtus ka rohkem kraami kui vankrile.

Edasi lugemiseks: