Kunstniku kujutlus Lissaboni katastroofist.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
1. november 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 1. november: Lissaboni tabas laastav maavärin, mis hävitas kogu linna

1. novembril 1755. aastal tabas Portugali suurimat linna Lissaboni karm maavärin. Katastroofi tõttu võis elu kaotada kuni sada tuhat inimest.

18. sajandi esimene pool oli Portugali pealinna Lissaboni jaoks õitsev periood. Atlandi ookeani ühte suurimasse sadamalinna voolas rikkust Portugali Brasiilias asuvatest kolooniatest. Linn oli ka rahvarohke  – maailmakaubanduses kriitilist rolli mängivas Lissabonis elas ligi 10% kogu Portugali 3 miljoni suurusest elanikkonnast.

1755. aasta 1. novembril ehk pühakutepäeval viibisid paljud linnaelanikud missal – tegu oli olulise pühaga ning Lissabon oli väga katoliiklik linn. Umbes 9.40 ajal tabas Portugali pealinna esimene tõuge. Sellele järgnes peagi tugevam värin, mis kestis mitu minutit. See hävitas tuhandeid maju ning põhjustas põlenguid. Rusude alla jäi kümneid tuhandeid inimesi. Umbes kümne minuti jooksul tabas Lissaboni kokku kolm tõuget. Suurim neist võis tänapäevaste hinnangute kohaselt olla magnituudiga 8 või rohkemgi. Värinat oli väidetavalt tunda Marokoni. 

Laastav maavärin tekitas ka viie- kuni kuuemeetrise tsunami. Hiidlaine hävitas kõik ettejuhtuva ning tungis kaugele sisemaale. Hetkega hävinesid linna kultuuriaarded ning arhitektuuripärlid. Ajaloolased pole hukkunute arvus üksmeelele jõudnud, mistõttu kõiguvad hinnangud umbes 10 000 kuni 100 000 ohvrini. Paljud usujuhid kinnitasid, et katastroof oli jumala kättemaks linnaelanike patuse elu eest.

Pombali markiile määrati ülesanne linn taas üles ehitada. Ta pidi alustama peaaegu algusest. Kitsaste tänavate asemele loodi laiad alleed ning valmisid Euroopa ühed esimesed paneelmajad. Linna ülesehitamine osutus igati edukaks ettevõtmiseks.