Idee ehitada sild üle Bosporuse väina tekkis juba antiikajal, kui Pärsia keiser Dareios I Suure insener Samose Mandrokles valitseja sõjaväe tarvis ujuvsilla rajas. 16. sajandi alguses arutles selle üle ka Leonardo da Vinci. Esimene projekt püsiva Euroopat ja Aasiat ühendava silla kohta loodi 1900. aastal, ent tollal jäi see vaid paberile. Alles 1957. aastal võttis Türgi peaminister Adnan Menderes vastu otsuse, millega rajatakse viimaks üle Bosporuse suur sild.
Türgi sõlmis projekteerimislepingu Briti ettevõttega – ka silla disainerid olid inglastest insenerid. Ehitus algas suure tseremooniaga 1970. aasta veebruaris. Projekti teostamise kallal töötas 35 inseneri ja 400 ehitustöölist. Terastrossidega kinnitatud rippsild valmis 30. oktoobril 1973 – vaid päev pärast Türgi vabariigi loomise 50. aastapäeva. 1560meetrise rajatise kogumaksumuseks oli tollal 200 miljoni dollarit.
Bosporuse sild ühendas Istanbuli Euroopas ja Aasias asuvat osa ehk Ortaköyd ja Beylerbeyi. Rajatis nimetati 2016. juulis ümber – 15. juuli Märtrite Sillaks. Sellel kuupäeval üritas Türgi sõjaväelaste rühmitus riigipööret korraldada ning valitsust kukutada. Blokeeritud sillal toimus mitmeid konflikte, näiteks sõitsid sõdurid tankidega üle sõiduautode. Tänapäeval on eelnimetatud sild üks kolmest suurest rippsillast, mis Bosporuse väina ületab.
Kommentaarid