MINEVIKUHETK | 28. oktoober: käske eiranud Saksa madrused keeldusid enesetapumissioonist (1)

1918. aasta oktoobrikuu viimastel nädalatel olid Keskriikide kolm suuremat jõudu – Saksamaa, Austria-Ungari ja Ottomani impeerium – Antanti riikidega relvarahu nimel läbirääkimisi pidamas. Kuigi sõja lõpp oli juba vaateväljas, otsustas Saksa mereväejuhtkond eesotsas admiraliteedi staabiülema Reinhardt Scheeriga, et tehakse veel viimane meeleheitlik rünnak Põhjamerel Briti laevade vastu. Nad lootsid, et edukas pealetung taastab Saksa mereväe prestiiži. Admiraliteet ei teatanud plaanidest ka Saksa kantslerile Max von Badenile.

„Auväärne rünnak laevastiku poolt – isegi kui see on võitlus surmani – külvab tulevikus seemne uuele Saksa laevastikule. Autu rahuga kammitsetud laevastikul ei saa olla mingit tulevikku!“ teatas Scheer. Rünnakutegevuse alguseks määrati 28. oktoober.

Madrused, kes teadsid, et tegu on enesetapumissiooniga, ei soovinud käskudele alluda. Neile anti viis korraldust rünnaku alustamiseks, ent nad keeldusid. Kokku arreteeriti 1000 „mässajat“, mis jättis Keiserliku Laevastiku võitlusvõimetuks. Kaks päeva hiljem levis vastumeelsus ka Kieli mereväebaasi ning nädala pärast juba üle riigi – ülestõusud toimusid nii Hamburgis, Bremenis, Lübeckis ja Münchenis. Suur rahulolematus viis revolutsioonini, mille tõttu muutis Saksa parlament keisririigi 9. novembril vabariigiks.