Kveekerite koosolek.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
27. oktoober 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 27. oktoober: Ameerikas hukati usuliste veendumuste tõttu esimesed kveekerid

27. oktoobril 1659. aastal hukati Ameerikas Massachusetts Bay koloonias religioossete veendumuste tõttu kaks britist kveekerit ehk Sõprade Usulise Seltsi liiget. 

William Robinson ja Marmaduke Stevenson saabusid Ameerikasse 1656. aastal, et pageda Inglismaalt usulise tagakiusamise eest. Nad kuulusid usulise organisatsiooni Sõprade Kiriku hulka, kelle liikmeid nimetatakse kveekeriteks. Usuliikumine loodi 1650. aastate alguses ning see vastandus keskkiriku võimule. Kveekerid eelistasid saada vaimseid arusaamu ja konsensust oma egalitaarsete koosolekute kaudu. Nad toetasid soolist võrdsust ning taunisid orjust.

Robinson ja Stevenson olid esimesed kveekerid, kes Ameerikas hukati. Massachusettsi kohus oli aasta varem võtnud vastu seaduse, et kveekeritel on keelatud koloonias viibida – vastasel korral ootas neid surmanuhtlus. Inglismaalt saabunud mehed tabati ning poodi 1659. aasta oktoobris jalaka otsa.

Ameerika mandril leidsid kveekerid esmalt tagakiusamiseta elupaiga Rhode Islandil. Hiljem tunnistati kveekerivastased seadused kehtetuks ka kolooniates mujal Ameerikas. Tänapäeval on maailmas ligi 380 000 Sõprade Usulise Seltsi liiget, kellest umbes 49% asub Aafrikas.