MINEVIKUHETK | 25. oktoober: noor Inglise kuningas saavutas Agincourtis hiilgava võidu

Kaks kuud varem oli Inglismaa noor kuningas Henry V ületanud koos 11 000 mehega La Manche'i väina ning tunginud Normandiasse. Esimeseks sihtmärgiks sai Harfleuri linn, mille Henry pärast viit nädalat vallutas. Ent selle nimel kaotas ta poole oma sõjaväest. Ta otsustas liikuda kirdes asuva Calais' suunas, mis oli inglaste võimu all, aga tema teekonda takistas suur prantslaste sõjavägi. Igale väsinud inglase kohta oli prantslastel neli meest.

Lahing leidis aset Põhja-Prantsusmaal kahe metsatuka vahel asuval lagendikul. See oli Henryle heaks uudiseks, sest vastane ei saanud seetõttu suuremahulisi manöövreid korraldada. 25. oktoobril ennelõunal puhkes sõjategevus. Prantsuse raskerelvastatud rüütlivägi tungis positsiooni hoidvatele inglastele üle mudase välja aeglaselt peale. Inglise vibukütid lasid neid oma uuenduslike tugevate pikkvibudega, mis tabasid vastaseid lausa 200 meetri kauguselt. Prantsuse ratsaväelased üritasid inglaste positsioone murda, ent neid takistas pikk odaderivi. Mida enam prantslased peale tungisid, seda rohkem kogunesid nad puntrasse, kus polnud ruumi isegi käte tõstmiseks, et rünnata. Sel hetkel andis noor Henry oma vägedele käsu lähirelvadega rünnakusse asuda. Plaan oli ülimalt edukas ning prantslastele korraldati veresaun.

Kuigi pole täpselt teada, palju lahingus mõlemal poolel sõjamehi osales, hukkus inglasi umbes 400 ning prantslasi kümme korda enam ehk umbes 6000. Henry V võttis Agincourti all sõjaajaloo ühe muljetavaldavama võidu. Edukas lahing tõstis inglaste moraali ning muutis saja-aastase sõja võimuvahekordi. Agincourt oli ka selgeks märgiks, et raskerelvastusega rüütlite ajastu on läbi saamas.