Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ülikool Tartu, Tallinna ja Pärnu vahet rändas

Esimesed üliõpilased olid immatrikuleeritud juba aprillis. Academia Gustaviana pidulik avamine oli täna 1632. aastal (uue kalendri järgi). Teaduskondi oli neli: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond.

1656. aastal pidi ülikool Tartu kapituleerudes kolima Tallinna omaaegse Mihkli kloostri ruumesse, kus juba oli 1631. aastal asutatud Tallinna gümnaasium.

Tallinna ei jäädud kauaks. Kuningas Karl XI ajal tuli ettepanek avada ülikool Pärnus. Sealt oli ju Rootsiga parem ühendus. Sealne loss ehitati kibekiiresti ümber, aga vahepeal oli ülikool jälle Tartus. Siis hakkas rektor Dimberg 1695. aastal rääkima Pärnu kasust ning nelja aasta pärast, 28. augustil 1699 avati suure pidulikkusega ülikool seal.

Paraku püsiti Pärnus vaid 11 aastat. Sealse akadeemilise tegevuse katkestasid Vene väed. Peeter I oli küll lubanud, et ülikool jääb Pärnusse, kui leitakse slaavi keeli õpetav professor.

Järgnesid aastakümned, kus kas kembeldi Tartu ja Pärnu vahel või valitses hoopis vaikus. Alles 1802. aastal avati saksakeelne keiserlik Dorpati ülikool ikkagi Tartus.