MINEVIKUHETK | 21. oktoober: Sekigahara lahing sümboliseeris Jaapani Edo ajastu algust (2)

Pärast sõjapealiku Toyotomi Hideyoshi surma 1598. aastal algas Jaapanis suur võimuvõitlus Ishida Mitsunari ja Tokugawa Ieyasu vahel. Ambitsioonikas Tokugawa esindas idapoolseid jõude, Ishida seevastu läänt. Viimane oli olnud surnud Hideyoshi asehaldur ja toetaja. Kahe poole konflikt kulmineerus 1600. aasta oktoobris lahinguga Sekigahara mägises orus.

Mõlema leeri sõjalised jõud olid enam-vähem võrdsed – tõenäoliselt üle 80 000 mehe nii Ishida kui ka Tokugawa poolel. Tulirelvadega varustatud Tokugawa sõdurid alustasid võitlust edukalt, kuid ka Ishida püssimehed vastasid peagi samaväärselt – org oli täis suitsu ning haavatute karjeid. Paar tundi pärast lahingu algust oli Tokugawa oma edu kaotanud ning pidi vaikselt taganema. Ent Ishida väes olevad kindralid ei olnud ühtäkki nõus vastast ründama, kuna olid varem tolle liitlased olnud. Mitu väejuhti muutiski meelt ning asus hoopis Ishida vastu tegutsema – see otsustas lahingu saatuse. Tokugawa saavutas raske võidu. Kokku hukkus ligi seitse tundi kestnud heitluses umbes 60 000 sõdurit.
Tokugawa võimuletulek tõi kaasa ka uue ajastu alguse. Edo ajastut iseloomustas majanduskasv, ranged sotsiaalsed ettekirjutused, isolatsioonipoliitika välismaailmaga suhtlemisel ja pikk rahuperiood. Stabiilne Edo periood kestis üle 250 aasta. Selle ajaga taastas Jaapan oma rahvusliku uhkuse ning traditsioonid ja tavad läksid taas au sisse.