MINEVIKUHETK | 19. oktoober: vandaalid vallutasid kerge vaevaga Kartaago (7)

428. aastal juhtis vandaalide kuningas Gaiseric oma rahva Aafrikasse. Idagermaani hõim oli Euroopas pidevas võitluses teiste piirkonnas elavate hõimudega. Gaiseric otsustas Hispaania eest võitlemise visigootidele ja sueebidele jätta. Võimalik, et teda kutsus Põhja-Aafrikasse sealne isepäine Rooma asevalitseja ja kindral Bonifatius, kellel tekkis probleeme Rooma võimudega. Arvatavasti 428. aasta mais kogus Gaiseric kogu oma rahva kokku, keda võis olla ligi 80 000, ning asus laevadega teele.

Peagi ilmnes, et Bonifatius muutis meelt ning ei soovinud vandaalide toetust. Ta nõudis idagermaanlaste hõimu lahkumist. Gaiserici jõud olid aga Bonifatiuse omadest tunduvalt tugevamad. Ei möödunud kaua aega, kui vandaalid olid vallutanud kõik peale kolme Põhja-Aafrikas asuva Roomale kuuluva linna – Kartaago, Hippo ja Cirta. 435. aastal sõlmis Läänerooma keiser Valentinianus III vandaalide juhiga kokkuleppe, millega Rooma tunnustas Gaiserici tolle vallutatud alade kuningana. Too pidi vastutasuks oma poja pantvangina Rooma saatma ning Kartaago rahule jätma.

Neli aastat hiljem otsustas Gaiseric oma tõenäoliselt algse plaani ellu viia – Kartaago vallutada. Ta valis selleks aja, kui Rooma oli hõivatud võitluses gallidega. Ootamatu rünnakuga õnnestus tal sadamalinn kerge vaevaga hõivata. Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Kartaago langes 94 aastaks vandaalide võimu alla. Gaiseric võttis sellest viimast ning asus oma impeeriumi laiendama.