MINEVIKUHETK | 18. oktoober: USA ostis Venemaalt Alaska – kaks senti aakri eest (2)

1850ndatel Krimmi sõjas räsida saanud Venemaa soovis Alaskast lahti saada. See asus võrdlemisi kaugel, oli hõredalt asustatud ning seda oli keeruline vajadusel kaitsta. Läbirääkimised USAga algasid 1867. aasta märtsis. Kuigi ka Ameerika üldsus arvas, et Alaska on viljatu ning väärtusetu maa, tahtis entusiastlik riigisekretär William Henry Seward seda USA-le hankida. Rahvas nimetas Alaskat toonase presidendi järgi „Andrew Johnsoni jääkaruaiaks“ ning „Sewardi narruseks“. Kriitikast hoolimata ostis USA rohkem kui 1,5 miljoni ruutkilomeetri suuruse maalapikese 1867. oktoobris ära. Alaska eest tasuti Venemaale 7.2 miljonit dollarit, mis tegi ühe aakri hinnaks kaks senti.

Ameeriklaste kriitika muutus mõnekümne aasta pärast positiivsemaks, sest 1896. aastal leiti Alaskast Klondike'i jõest kulda, mis vallandas suure kullapalaviku. 1959. aastal tunnistati põhjas asuv piirkond Ameerika Ühendriikide 49. osariigiks. Kuigi Alaska on ka tänapäeval hõredalt asustatud, peitub selle tähtsus rikkalikes loodusvarades – näiteks puuritakse seal 25% USA naftast.