MINEVIKUHETK | 15. oktoober: hukati spionaažis kahtlustatud eksootiline tantsija Mata Hari

Mata Hari ehk Margaretha Geertruida Zelle oli Hollandist pärit eksootiline tantsija, kes saabus Pariisi 1905. aastal. Peagi leidis naine Prantsusmaa pealinnas Aasiast inspireeritud tantsudega suurt menu ning hakkas üle Euroopa esinema. Ta rääkis kõikjal, et sündis India templis ning õppis sealse preestrinna käest iidset tantsukunsti. Too oli andnud talle ka nime Mata Hari, mis tähendab tõlkes „päeva silma“. Kuigi tema lugu oli täis valesid, esines ta Euroopa linnades alati täismaja ees – sellele aitas kaasa ka asjaolu, et naise tantsuprogrammi kuulus ka striptiis.

Esimese maailmasõja puhkedes sai Mata Harist kuulus kurtisaan, kelle armukeste hulka kuulusid eri rahvustest kõrge auastmega ohvitserid. 1917. aasta veebruaris arreteerisid naise Prantsuse võimud ning süüdistasid teda sakslaste kasuks tehtud spionaažis. Prantslased arvasid, et ta jagas Saksa luureorganisatsioonile detaile liitlasvägede uute tankide kohta, mistõttu hukkus tuhandeid sõdureid. Mata Hari mõisteti süüdi ning lasti 15. oktoobril Pariisi lähedal Vincennes'is maha.

Kuigi mõningad andmed viitavad sellele, et Mata Hari oli Saksa luureteenistusega seotud, ei olnud ta seal kindlasti tähtis lüli. Koodnimetuse H2 all tegutsenud naine ei edastanud sakslastele luureandmeid, kuna ta ei osanud vajalikku teavet koguda. Tema spetsialiteet oli tantsimine ning jõukate meeste võrgutamine. Sakslased märkisid naise ära kui ebaefektiivse agendi. Seega oli ka prantslaste kohtuprotsess Mata Hari üle ebapädev. Naist nimetati „sajandi suurimaks naisspiooniks“, ent vaid seetõttu, et rahva tähelepanu Prantsuse armee suurtest kaotustest läänerindel eemale juhtida.