Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigikogu arutas Toompea katedraali lammutamist (2)

„On ammu teada tõsiasi, et selle kurva ja hämara (venestamis)aja valitsejatel puudus vähemgi lugupidamine teistest rahvastest. Ei varjatudki, et peakiriku ehitamine olevat „vene asja istutamine siia“. Vähe sellest, et peakiriku ehitamise agaram õhutaja Eesti kuberner Šahhovskoi hoolimatult taga kiusas tolleaegseid Eesti tegelasi – ta õhutas ka Liivi kuberneri järjest ja järjest uutele surveabinõudele,“ öeldi eelnõu seletuskirjas, et Aleksander Nevski katedraal ehitati venestamise möllates. Väideti, et igas Vene linnas on jumalakoja jaoks vääriline koht, aga Tallinnas – vaata maalt või merelt – Vene linna te ei näe. Šahhovskoile oli seetõttu vastuvõetav vaid Toompea lossi esine. Mõtte ehitada katedraal reaalkooli vastu või Vene turule heitis ta kõrvale. 

Venemaalt kogutud annetuste toel ehitatud katedraal pühitseti 30. aprillil 1900.

Riigikogu ei teinud 1928. aastal lammutamisotsust ja tuge pole saanud ka hilisemad üleskutsed seda teha.