MINEVIKUHETK | 9. oktoober: viiking Leifr Eiriksson maabus esimese eurooplasena Põhja-Ameerikas (7)

Leifr Eirikssoni isa Eirikr Punane asutas Gröönimaale 985. aasta paiku koloonia, kuhu ka noor Leifr kolis. Aastatel 999 või 1000 purjetas Leifr Norrasse, kus kuningas Olav Tryggvason talle ristiusku tutvustas. Olav andis Leifri lahkumisel talle kaasa ka preestri, kes pidi Gröönimaal ka teistele asukatele ristiusku levitama. Tagasiteel tabas Leifri laeva aga torm, mis ajas selle kursilt kõrvale. Päevi hiljem nägi mees tundmatut maad, mille ta Vinlandiks ristis. „Eirikr Punase saaga“ kohaselt kasvas seal nisu ning viinamarju, mida viikingid suures koguses koju Gröönimaale viisid.

„Gröönlaste saaga“ maalib Vinlandi avastamisest veidi teistsuguse pildi. Tõenäoliselt Põhja-Ameerikas asuvat piirkonda märkas selle kirjatüki järgi esimesena Bjarn Herjolfsson, kes tormisel merel uude kohta saabus. Keegi tema laevalt aga maapinnale jalga ei tõstnud. Leifr Eiriksson oli seejärel Bjarni laeva ära ostnud ning ise uut maad otsima läinud. Peagi leidiski ta meeldiva kliimaga Vinlandi, kus ta asula rajas ning talvitus. Pärast talve naasis ta Gröönimaale. Mõlemad saagad väidavad, et viiking päästis koduteel merehädalised, mis andis talle lisanime Õnnelik. Kuigi Leifr ise Vinlandi ei naasnud, seilasid sinna teised gröönimaalased.

Vinlandi asukoht pole täpselt teada, ent teadlased arvavad, et see võis asuda Saint Lawrence'i lahe piirkonnas Kanadas. 20. sajandi keskel leiti Newfoundlandi põhjatipus asuvas L'Anse aux Meadows külakeses viikingite asulakoht 11. sajandist. Seega näitavad ka arheoloogilised tõendid, et skandinaavlased avastasid Ameerika ligi viis sajandit enne Kolumbust. Kuigi Skandinaavia saagadest väljaloetavaid dateeringuid on keeruline kindlaks määrata, kuulutati USAs 9. oktoober Leifr Eirikssoni päevaks.