Sputniku ilmaruumi saatmine 1957. aastal alustas NSVL ja USA vahel võidujooksu kosmosesse, mis oli Külma sõja üks oluline osa. Esimestel aastatel hoidis kosmoserallis liidripositsiooni Nõukogude Liit, kelle suureks saavutuseks oli ka 1959. aastal tehtud foto Kuu tagaküljest.
Esmalt pidi kosmosesond üldse Kuu tagaküljeni jõudma, et sellest foto teha. Kolmeteljeline Luna 3 oli kolmas kosmoseaparaat, mille Nõukogude Liit Kuu lähedusse saatis. Masin alustas oma missiooni 4. oktoobril ning seda juhiti Nõukogude Liidus asuvatest baasidest. Peagi mõistsid missiooni eest vastutavad teadlased , et sondi raadiosignaal on poole nõrgem kui varem loodeti. Siiski jõudis sond Kuust 6. oktoobril vaid 6200 kilomeetri kaugusele.
Luna 3 oli varustatud väikeste kaameratega. 7. oktoobril õnnestuski masinal pildistada Kuu tagakülge 40 minuti jooksul 29 korral. Võrdlemisi madala resolutsiooniga pildid jäädvustati fotofilmile. Kosmoseaparaadis olid ka seadmed, mille abil fotod ilmutati. Ent nüüd tekkis probleem, kuidas fotod Maale jõuaksid. Luna 3 nimelt faksis fotod Maale – signaal õnnestus tabada 18. oktoobril Suurbritannia teadlastel, kelleni jõudis 17 kehva kvaliteediga fotot. Luna 3-ga kaotati signaal täielikult neli päeva hiljem.
Kommentaarid