Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas külaprohvet kirikus torupilli mängis (2)

Kui siis sinna hiljem orel pandud, tuli Jaan ühel pühapäeval kirikusse, torupill hülgenahksesse koti peidetult kaasas. Istus koori alla, hakkas lõbusat lugu puhuma. Vöörmündrid viskasid ta seepeale kirikust välja, kuigi Jaan karjus: „Kui saks üleval mängib, siis miks mina ei või all talurahvale mängida!“

Mõni tulevikuennustus näib Jaagori Jaanil otse tänapäeva osutavat: „Elu läheb viimaks kirjuks, pole enam muud kuulda kui raha- ja rahvahäält.“

Jaan seletas ka, kuidas temast prohvet saanud. Olla pikutanud mihklipäeva pärastlõunal kodus ahjukummil, langenud poolunne ja siis kuulutatud talle – mine karjaaeda, löö ühe hoobiga jääral pea maha. Keeda ja söö liha ise, mis jääb, see anna lindudele. 

Pärast seda, kui Jaan jääral pea maha lõi, olevatki hakatud talle teada andma, mida vaja teha või rääkida. Peale muu olnud Jaagori Jaan ka külas esimene, kes hakkas pintsakuga käima. Ta olla keeranud oma pikk-kuue rulli, pannud pakule ja raiunud tüki alt ära.