MINEVIKUHETK | 3. oktoober: Ida- ja Lääne-Saksamaa liideti taas üheks riigiks (3)

Vähem kui aasta pärast Berliini müüri langemist kogunesid sakslased linnatänavatele tähistama – varem kaheks jagatud Saksamaa oli taasühinenud. II maailmasõja lõpul, 45 aastat varem, jaotus Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Nõukogude Liit haaras idapoolse osa ehk tulevase Saksa Demokraatliku Vabariigi, lääneriikide mõjusfääri kuulunud osast sai Saksa Föderatiivne Vabariik, hiljem Saksamaa Liitvabariik.

Poolitatud Saksamaa sai eesootava külma sõja üheks mõjukamaks sümboliks. Seal toimusid mitmed aastakümneid väldanud konflikti iseloomustavad märgilised sündmused. 1948. aasta juunist järgneva aasta maini toimus Berliini blokaad, millega takistas Nõukogude Liit kaupade toimetamist Lääne-Berliini. 1961. aastal algas kurikuulsa Berliini müüri ehitamine. Kuna 1980ndate aastate lõpus näitas NSVL nõrgenemise märke, hakkas ka Ida-Saksamaal asunud kommunistliku partei mõjuvõim vähenema. Kümned tuhanded inimesed põgenesid riigist ning 1989. aasta lõpus hakkas Berliini müür langema.

Peagi algasid läbirääkimised Saksa DV ja Saksamaa LV võimukandjate vahel. Aruteludel, kus räägiti võimalikust ühinemisest, osalesid ka USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu esindajad. Ühinemisportsess sai formaalselt lõpu 3. oktoobril, mis sai riiklikuks pühaks. Kaks kuud hiljem toimusid üleriigilised valimised ning Helmut Kohl sai ühtse Saksamaa esimeseks kantsleriks. Kuigi see toimus aasta enne Nõukogude Liidu lagunemist, on paljud vaatlejad Saksamaa taasühinemist üheks külma sõja lõpu märgiks nimetanud.